Parim metsamajandaja 2017

Liida Köster

Maakond: Läänemaa (Enniste talu Piirsalu külas Lääne-Nigula vallas)

Metsamaad: 20,7 ha

Parim metsamajandaja 2017 Liidia Köster majandab metsa Enniste talus, mis on kuuendat põlve Köstrite pere käes – alates 1884. aastast, kui talu mõisalt välja osteti.

Majandamine käib koostöös poeg Sveniga, aga Liidia Köster võtab ka ise tihti sae kätte, teeb valgustusraiet või kultuurihooldust. Ta on väga hästi kursis kõigi metsas tehtud töödega.

Tema mets on sertifitseeritud PEFC-sertifikaadiga.

Majandamine käib metsanduslike reeglite järgi, kuid samas nii, nagu talumetsas loomulik – omaniku otsuseid ei määra mitte ainult majanduslik kasu, vaid ka emotsionaalsed väärtused. Liidia Köster tahab oma metsas hoida mitmekesist kooslust, näiteks jäetakse alles kõik tammed ja pihlakad, hoitakse sarapuid. Ühes metsaosas, kus võinuks teha lageraie, on tehtud hoopis valikraie ja kõik ilusamad puud on jäetud kasvama. Maja kõrval on seenemets, mida majandatakse üldse väga vähe.

Metsas on uuendanud vanu kraave, et vett liikuma saada. Tehtud on kõiki metsamajanduslikke töid. Lageraie järel korjatakse suuremad mahajäänud oksad hunnikutesse ja kasutatakse neid kütteks. Selle üks siht on, et raiesmikul oleks mugavam liikuda nii endal kui ka naabritel. Suhted naabritega on Enniste talus ka metsa majandades tähtsal kohal.

Istutamise real saadi hiljuti kogemus, et tuleb paar aastat oodata, enne kui raiesmikku uuendada – 2015. aastal istutatud taimedel oli eelmise aasta suvel suur männikärsaka kahjustus ja väike ooteaeg vähendab selle tõenäosust. Kui kõik istutamised kokku võtta, näeb talu metsas ka 15aastast omarajatud noort metsa.

Investeeritud on ulukiaedadesse ja nendes paikades on efekt selgelt näha: aia taga on mänd ära söödud, kuid aias kasvab see väga jõudsalt. Aia sees hakkab seegi silma, et ka looduslikult on palju rohkem taimi elujõus. Aiad on nüüdseks püsti olnud kümme aastat ja jäävad veel kümneks.

Parim metsamajandaja 2017, kes on ka Läänemaa metsaühistu liige, jagab oma metsa näidates teadmisi ja tarkusi, mis kogunenud oma kogemuste pinnalt. Muu hulgas ütleb ta näiteks, et metsakultuuri sügisese hooldamise kõige parem aeg on pärast esimest külma, kui hein taimede ümber on muutunud pruunikaks – nii leiab puutaimed kergemini üles.

Põlvest põlve metsamajandaja

Karl-Axel Adelman

Maakond: Läänemaa

Metsamaad: u 45 ha, sellest 31 ha kaitseala, kus sihtkaitsevööndi režiim

Karl-Axel Adelman on Läänemaa metsaomanik, kelle alaline elukoht on Rootsis. Kui taasiseseisvunud Eestis oli maade tagasisaamise aeg, tegi ta koos pojaga otsuse, et on tähtis kunagine vanaisa mets perekonnale tagasi saada – Adelmanid lahkusid siit vahetult enne Teist maailmasõda. 

Oma Eestis asuvat metsamaad majandab Karl-Axel Adelman koostöös Läänemaa metsaühistuga. Ta kiidab metsaühistut ja ütleb, et hoolt kantakse nii nende pere metsa kui ka nende endi eest.

Praegu on aeg, mil metsaomandi majandatavas osas on kõik vajalikud metsakasvatuslikud tööd tehtud (on tehtud lageraiet, istutatud ja külvatud uut metsa) ja nüüd tuleb oodata metsa kasvamist. Eriti tähtis on talle üks männikultuur, mille ta on istutanud koos poja ja pojapojaga. Puukesed sirguvad jõudsalt, kuid murelikuks teevad omanikku võimalikud ulukikahjustused. Päevakorral on metsakultuuri kaitsmine.

Suuremal osal metsamaast kehtib kotka püsielupaiga tõttu sihtkaitsevööndi režiim. Metsa puutumata hoidmise eest saab Karl-Axel Adelman Natura hüvitist, kuid peab selle suurust liiga väikeseks. Ta on välja arvutanud, et metsaosast saadava võimaliku majandusliku tulu katab Natura selline toetus saja aastaga.

Karl-Axel Adelman on metsaomanike ühistegevuse veendunud pooldaja ja ta tegutseb selle nimel nii Eestis kui ka Rootsis, oma tegevusega on ta ka ülemere kogukondade ühendaja. Oma metsas tunneb ta uhkust selle üle, et majandamine jätkub põlvest põlve, vaatamata vahepealsetele ajaloovingerpussidele. Metsatöid planeerides ja tehes mõtleb ta oma lapselapsele ja rõõmustab selle üle, et ka lapselaps ise, kes praegu on 9aastane, peab pere metsa tähtsaks.

Teadmistepõhine metsamajandaja

Andres Tammeveski

Maakond: Hiiumaa

Metsamaad: 11,28 ha, sellest  2,83 ha kaitseala, kus piiranguvööndi režiim

Andres Tammeveski, kes on 1990. aastatel õppinud Soomes metsandust, ütleb, et oma metsas tegutsedes ta kasutab ja kohandab koolis omandatud tarkust, lisades sellele ka uusi lahendusi. Ta teeb kõike võimalikult palju ise ja, nagu ütleb, oma peaga mõeldes.

Samas osaleb ta aktiivselt Hiiumaa metsaseltsi tegevuses, käib õppepäevadel ja ei pelga küsida nõu.

Osa Andres Tammeveski metsast jääb Natura ala piiranguvööndisse, kuna naaberkinnistul elab kassikakk. Mets on küps ja enamik kuuskedest juba mädanikuga, nüüd ongi plaan sel alal turberaiega kahjustatud kuused välja raiuda.

Metsaosa, kus hiljuti lageraiet tehtud, on liivasel pinnasel. Istutanud on ta sinna kuuske ja nimetab ise seda eksperimendiks, kuna esimene valik oleks võinud olla mänd. Sellest ta loobus ulukikahjustuste kartusel.

Kui Andres Tammeveski oma metsatöödest räägib, toob ta tihti paralleele koolis õpituga. Näiteks kaasiku valgustusraie, mille puhul koolis räägiti, et harvendada tuleb nii palju, et “endal piinlik”.

Andres Tammeveski metsamaa jääb maantee äärde, mis on ta sõnul nii õnn kui ka õnnetus – metsatöid on kergem planeerida, kuid metsas käijaid on rohkem. Näiteks on juhtunud, et maasikakorjaja pole märganud metsakultuuri ja on tallanud taimi.

Noor metsainvestor

Daniil Starodubtsev

Maakond: Ida-Virumaa

Metsamaad: 12,6 ha

Daniil Starodubtsev on üks neist metsaomanikest, kes on ostnud läbiraiutud metsamaatüki ja on hakanud sellest kujundama tulevikumetsa. Pärast ostu 2009. aastal ongi põhitööks olnud metsa uuendamine ja valgustusraied. Kuna metsa kasvukoht on väga hea (boniteet I), võtab oma osa kultuuride hooldus. Katseliselt on ta metsas teinud laasimist.

Teda iseloomustab uudishimu saada juurde uusi metsateadmisi, milleks loeb metsanduslikku kirjandust. Osaledes aktiivselt Virumaa metsaühistu tegevuses, on ta ka sealt saanud palju nõu, eriti selles osas, mis puuliikidega metsa uuendada.

Daniil Starodubtsevi erihuvi on istutada oma metsa ka lubatud võõrpuuliike, et vaadata, kuidas need seal kasvama hakkavad. Näiteks kasvavad ta metsas aprikoosipuu ja seedermänd. Arukaske istutades lisas ta sellesse tulevikupuistusse ka maarjakase. Ta on eksperimendi korras istutanud puid soisele alale.

Kuna metsa pääseb vaid naabri teed mööda, on tähtsal kohal naabrussuhted, tee hooldamist tehakse koostöös.

Mets on Daniil Starodubtsevi jaoks ka puhkamise koht, paar korda aastas tullakse metsa kogu perega, peetakse koos lastega piknikku jne. Tal on soov oma metsaomandust laiendada, kuid keeruline on sobivat metsatükki leida.

Pelaehakkaja metsaomanik

Kairi-Kristiine Haller

Maakond: Pärnumaa

Metsamaad: 6 ha

Kairi-Kristiine Haller on metsaomanik, kes ise ei ela oma metsa juures. Tegu on pere tagasisaadud metsaga, mis 50 aastat on nii-öelda seisnud, sealt oli tehtud vaid küttepuid.

Et metsaga teadlikult tegelda, otsis Kairi-Kristiine Haller üles metsaühistu, Ühinenud Metsaomanikud, kust ta on saanud palju nõu ja abi. Tema mets on sertifitseeritud PEFC sertifikaadiga.

Kõike, mis ette võetud, tehakse koos perega, istutamisel käivad abiks sõbrad ja tuttavad. Kui ette võeti lageraie, teavitati sellest eelnevalt nii naabreid kui ka sugulasi.

Kairi-Kristiine Haller ise ütleb, et loodust ja metsa hoidma õpetas teda ta ema, kelle auks on metsa istutatud püramiidtamm. Näiteks teadmine, et igal puul ja muul taimel on hing ja lihtsalt niisama ei sobi neid murda. Lapsepõlvest on Kairi-Kristiine Halleril hästi meeles ka komme metskitsedele metsa heina viia.

Ta majandab oma metsa, mõeldes tulevikule. Tal on neli poega (2–12aastased) ja väga sageli käib ta metsas koos lastega. Kairi-Kristiine Haller toob näiteks, et kui kevadel metsa istutati, andis selleks iga poeg oma panuse.

Biomajanduse edendaja

Ökokütus OÜ

Maakond: Põlva- ja Võrumaa

Metsamaad: 49,5 ha (asub ka Võrumaal)

Margus Pungits osales konkursil oma pereettevõtte Ökokütus OÜ metsaga, kuid peale selle majandab ta ka oma isiklikku talumetsa. Kuna isa peab mesilasi, on peale kõige muu tähtsal kohal metsamesindus.

Ta räägib, et hakkpuiduga hakkas tegelema pärast õemehe surma, kelle firma ta üle võttis. Osaühing Ökokütus on ühe töötajaga väikeettevõte.

Metsa majandamist iseloomustab hooldusraiete suur osakaal, saadud puit töödeldakse hakkpuiduks. Näiteks veab ta metsast välja ka valgustusraietel saadud puidu.

Margus Pungits puutub majandades palju kokku ligipääsuküsimustega. Üks ostetud üle 20 ha metsatükk oli ligipääsuta ja tuli rajada teed. Metsa väljaveol käib koostöö naabritega ja veod ajastatakse vastavalt ilmaoludele.

Margus Pungits ise ütleb, et peab heaperemeheliku majandamise juures väga tähtsaks oma teadmiste edasi andmist lastele ja lapselastele. Istutamistööd ja kultuuride hooldust tehakse kogu perega. Traditsiooniliselt käiakse jõulude eel koos metsas metsloomadele toitu viimas ja omaette tava on koos jõulukuusk koju tuua.

Majaehituseks saadi palgid oma pere metsast.

Margus Pungits on Võrumaa metsaühistu liige.

Pika vaatega metsakasvataja

Sindlivabrik OÜ

Maakond: Raplamaa

Metsamaad: 917 ha

Sindlivabrik OÜ asutaja Karl-Hendrik Lister otsustas oma ettevõtte luua pärast aastaid ühe metsafirma juures töötamist. Aja jooksul kujunes tal metsas vajalike tööde kohta oma nägemus, mis tööandja omaga kokku ei läinud.

Pärast seda, kui ta 1999. aastal päris vanaisa talu, müüs ta sealse metsa varsti maha. Hiljem ostis sellesama tagasi ja alates 2011. aastast on ta ostudega oma metsaomandust väga palju laiendanud. Peamiselt on ta ostnud läbiraiutud metsamaatükke ja noorendikueas metsa. Põhitegevuseks metsas on hooldustööd.

Karl-Hendrik Listeri mets on sertifitseeritud PEFC sertifikaadiga.

Kui oma metsi majandades näis ühel hetkel võimatu olevat turult leida teenusepakkujat, kelle tööga rahule jääks, otsustas ta töö ise ära teha ja ostis masinatekomplekti metsa ülestöötamiseks. Nüüd pakub ta ka teistele raieteenuseid, suur osa töid tehakse Vardi erametsaseltsi tellimusel. Ta on ka ise Vardi erametsaseltsi liige.

Metsaomanduse edaspidisele suurendamisele on piiri seadmas see, et üks inimene ei suudaks suuremat enam hallata. Kuid tegutsemine käib tuleviku nimel ehk isalt pojale põhimõttel. Nüüdseks ongi asjad sealmaal, et Karl-Hendrik Listeri poeg õpib Luua metsanduskoolis metsandust.

Kogenud metsakasvataja

OÜ Starforest

Maakond: Ettevõte tegutseb peamiselt Pärnumaal, kuid metsad asuvad üle Eesti

Metsamaad: u 2500 ha

Osaühing Starforest on viimaste aastatega jõudsalt suurendanud oma metsakasvatuslike tööde mahtusid. Veel viis aastat tagasi jäid kõik raiesmikud looduslikule uuendusele, kuid nüüd tehakse valikuid: kus otstarbekas, looduslik uuendus, kus vajalik, uue metsa istutamine ning proovitud on metsa uuendamist külviga.

Kasvanud on ka hooldustööde mahud.

Ettevõtte esindaja Aarne Annamaa ütleb, et pööre tegevuses tuli oma kogemuse kaudu. Eriti just Läänemaal paiknevates metsades nähti, et looduslikule uuendusele jäetud lank kasvatab leppa ja heina ning väärtuslikku metsa ilma hooleta ei saa. Nüüd on peasihiks saada parem mets. Muu hulgas on plaanis metsaparandustööd.

Tähtsaks peab Aarne Annamaa, et metsaomanikel on võimalus küsida hooldusraieteks toetusi. OÜ Starforest osaleb Vändra Metsaühingu töös ja on ka Eesti Puidumüügikeskuse liige, mets on sertifitseeritud PEFC sertifikaadiga.

Professionaalne metsamajandaja

Metsamaahalduse AS

Maakond: Metsad asuvad üle Eesti

Metsamaad: 17 100 ha, sellest 2247 ha kaitsealad

Metsamaahalduse AS metsamaad on jagatud kolme piirkonda, kus töid korraldavad metsaülemad. Konkursi žürii vastuvõtjaks oli metsaülem Janek Jõesaar, kelle tegevuspiirkond hõlmab Harju-, Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Jõgeva-, Järva- Lääne- ja Saaremaad. Teine piirkond haarab Rapla- ja Pärnumaad ning kolmas Valga- ja Viljandimaad.

Ettevõtte metsakasvatust iseloomustab süsteemne tegutsemine. Metsa uuendamisviis valitakse vastavalt kasvukohatüübile ja boniteedile, enne noorendikuks lugemist metsakultuurid inventeeritakse, järjekindlalt uuendatakse lepikuid, et saada majanduslikus mõttes väärtuslikumat metsa. Täpne ülevaade on ka muudest objektidest. Näiteks on Metsamaahalduse AS metsades 23 vääriselupaika ja vähemalt 22 pärandkultuuriobjekti.

Metsade haldamiseks kasutab Metsamaahalduse AS Deskise tarkvara. Investeeringud suunatakse keskealisesse metsa. Maaparandustöid korraldatakse koostöös naabritega.

Ettevõte on sõnastanud oma metsa haldamise põhimõtted. Näiteks, et lageraiete mahust  35-40% on okaspuu, et kogu metsafondi mahust peaks okaspuu osakaal olema 40% ja hooldusraietel peapuuliigi osakaal vähemalt 50%.

Mittetootvad mittemetsamaad metsastatakse lehtpuuga, kultiveeritakse minimaalselt 40% okaspuuenamusega lageraiete pindalast. Valgustusraiet tehakse 80% looduslikult uuenenud lehtpuunoorendikes hiljemalt viiendal aastal pärast uuendusraiet, poolel sellest alast vähemalt üks kord enne latimetsa vanuseklassi jõudmist jne.

Kõige selle kõrval tähtsustatakse traditsioone – ühised metsaistutustalgud, põdrajaht koos kohalike jahimeestega, jõulukuusk kohalikule kirikule, väljasõidud metsakinnistutele koos ettevõtte nõukoguga.

Metsamaahalduse AS on liige Erametsaühingus Eesti Metsaomanikud ja metsaühistus Ühinenud Metsaomanikud. Ettevõtte metsamaad on sertifitseeritud nii PEFC kui ka FSC sertifikaadiga.

Fotod: Eesti Erametsaliit

Sulge menüü