fbpx

I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühingu nimi on: Eesti Erametsaliit, edaspidi ühing.
1.2. Ühingu asukoht on: Eesti Vabariik, Tallinn.
1.3. Mittetulundusühing Eesti Erametsaliit on erametsaomanikke nende ühenduste kaudu ühendav ja esindav keskorganisatsioon, mis jätkab Eesti Talumetsa Liidu poolt alustatud peremetsaomanikke ühendavat tegevust.

II TEGEVUSE EESMÄRGID

2.1. Ühingu tegevuse eesmärgid on:
1) moodustada ühtne ja terviklik erametsaomanike organisatsioonide üleriigiline struktuur metsaressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks;
2) rakendada abinõusid metsade säilitamiseks ja taastamiseks;
3) toetada liikmete põhikirjaliste ülesannete täitmist, koordineerida nende tegevust ja vahetada informatsiooni;
4) arendada koostööle ja vastastikusele usaldusele rajanevat ühistegevust teiste organisatsioonidega;
5) arendada ettevõtlust ja ühistegevust maapiirkondades;
6) arendada metsa kõrvalkasutust, jahimajandust ja taluturismi.

2.2. Ühingu eesmärk ei ole ühingu liikmetele otsese ainelise tulu saamine ja jaotamine.

2.3. Oma eesmärkide saavutamiseks ühing:
1) esindab oma liikmeid riigivõimu- ja valitsemisorganites, kohalikes omavalitsusorganites, kohtus ning teistes organisatsioonides kooskõlas kehtiva seadusandlusega;
2) koordineerib liikmete omavahelist koostööd metsamajanduse, metsakasvatuse, metsakaitse ning metsamaterjalide varumise, ümbertöötlemise ja turustamise alal;
3) arendab välja nõuandeteenistuse, võtab osa metsandusalase kaadri ettevalmistamisest ja metsamajandusliku teadusliku ning rakendusliku uurimistöö korraldamisest;
4) astub lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigi ja/või välisriikide juriidiliste ja/või füüsiliste isikutega. Sooritab muid tehinguid, mis vastavad ühingu tegevuse eesmärkidele ja põhikirjast tulenevatele ülesannetele;
5) arendab vastastikusele usaldusele ja austusele rajanevat tegevust teiste asjaomaste organisatsioonide ja üksikisikutega;
6) arendab välja digitaliseeritud reklaami- ja teabetalituse, arendab kirjastustegevust, levitab metsandusliku kirjandust ja vahendab informatsiooni;
7) astub kohalike või rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks.

III ÕIGUSLIK SEISUND

3.1. Ühing on iseseisev juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.

3.2. Ühingul on õigus:
1) omada, kasutada ja käsutada ühingu kinnis- ja vallasvara (hooneid, seadmeid, transpordivahendeid, inventari, väärtpabereid) ning informatsiooni;
2) vahendada oma liikmeid varustus-turustus ja teistes valdkondades;
3) arendada ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks majandustegevust;
4) korraldada transporditöid;
5) korraldada konkursse, näitusi, oksjone ja ise neist osa võtta;
6) asutada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks sihtotstarbelisi fonde ja kapitale;
7) ühingul on oma sümboolika.

IV ÜHINGU LIIKMEKS ASTUMINE, SELLEST LAHKUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD.

4.1. Ühingu liikmeks võivad olla kõik Eestis tegutsevad juriidilisest isikust erametsaomanike ühendused (tulundusühistud ja mittetulundusühingud), kes taotlevad ühinguga sarnaseid eesmärke, kes tunnustavad käesolevat põhikirja ning on nõus ühiseks koostööks.

4.2. Ühingu liikmeks astumisel tuleb esitada:
1) kirjalik avaldus;
2) ärakiri üldkoosoleku või mõne muu pädeva organi otsusest ühingu liikmeks astumise kohta;
3) registreeritud põhikirja ja registrikaardi koopia;
4) liikmete nimekiri, kus on ära näidatud juhtorganid.

4.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmine otsustatakse kahe kuu jooksul juhatuse otsusega.
4.4. Ühingu liikmete arvestust korraldab ühingu juhatus.
4.5. Ühingust võib lahkuda vabatahtlikult kirjaliku avalduse alusel. Lahkumine otsustatakse juhatuse otsusega, kusjuures liikmel tuleb lahkumisel täita kohustused ja likvideerida olemasolevad võlgnevused ühingu ees.

4.6. Ühingu liikmest väljaarvamine toimub volinike koosoleku otsuse alusel juhatuse poolt tehtud ettepanekul. Juhatus võib teha ettepaneku liikme väljaarvamise kohta ühingust, kui:
1) liige ei täida ühingu põhikirja või ühingu juhtorganite otsuseid;
2) liige ei tasu liikmemaksu;
3) Liikmeks oleva organisatsiooni tegevus on lõppenud;
4) Liige kahjustab oma tegevusega ühingu mainet või tegevust.

V ÜHINGU LIIKME ÕIGUSED

5. Ühingu liikmel on õigus:

1) osaleda volitatud esindajate kaudu ühingu juhtimises ja tegevuses;
2) kasutada kõiki ühingu poolt osutatavaid teenuseid ja saada informatsiooni ühingu tegevuse kohta;
3) osa võtta kõigist ühingu poolt korraldatavatest üritustest;
4) esitada juhtorganitele arupärimisi ja ettepanekuid;
5) lahkuda ühingust.

VI ÜHINGU LIIKME KOHUSTUSED

6. Ühingu liige on kohustatud:

1) täitma ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
2) oma tegevusega kaasa aitama erametsanduse arengule ja ühingu tegevusele;
3) tasuma liikmemaksu ja täitma muud varalised kohustused ühingu ees tähtaegselt.

VII ÜHINGU STRUKTUUR JA JUHTORGANID

7. Ühingu juhtorganiteks on:
7.1. Ühingu volinike koosolek;
7.2. Ühingu juhatus.

VIII ÜHINGU VOLINIKE KOOSOLEK

8.1. Ühingu kõrgeim juhtimisorgan on ühingu liikmete poolt delegeeritud volinike koosolek. Volinikud delegeeritakse esindusnormiga lähtuvalt põhimõttest, et üks (1) volinik ühingu liikme iga saja (100) liikme kohta (1-100 liiget: 1 volinik, 101-200 liiget: 2 volinikku jne.). Liikmete poolt volinike valimise protseduuri kehtestab ühingu iga liige enda jaoks iseseisvalt. Liikme poolt valitud volinike arvu korrigeeritakse iga aasta 1. jaanuari seisuga iga ühingu liikme poolt.
8.2. Volinik saab volituse edasi anda ühingu liikmele aga mitte teisele volinikule. Ühel isikul saab olla ainult üks hääl.
8.3. Ühingu volinike koosolek täidab ühingu üldkoosoleku ülesandeid.
8.4. Volinike korraline koosolek kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt kaks korda aastas. Volinike erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või revisjonikomisjon.
8.5. Volinike koosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Volinike koosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
8.6. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui selles on esindatud üle poole volinikest. Kui volinike koosolekul ei ole esindatud nõutud arv volinikke, tuleb volinike koosolek kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud volinike koosolek on otsustusvõimeline sõltumata esindatud volinike arvust.
8.7. Volinike koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Põhikirja vastuvõtmise, sellesse muudatuste ja täienduste tegemise ning ühingu tegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise poolt peab olema rohkem kui 2/3 koosolekul osalenud volinikest.

8.8. Volinike koosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine, selle täiendamine ja muutmine;
2) majandusaasta aruande ja revisjonkomisjoni aruande kinnitamine;
3) ühingu tegevuse ja arengu põhisuundade ning tegevuskava kinnitamine järgmiseks perioodiks;
4) ühingu liikmemaksude metoodika kinnitamine;
5) ühingu juhatuse liikmete valimine;
6) ühingu revisjonikomisjoni liikmete valimine;
7) teistesse organisatsioonidesse ja liitudesse astumise ja väljaastumise otsustamine;
8) ühingu tegevuse lõpetamise otsuse tegemine, likvideerimiskomisjoni moodustamine.

IX JUHATUS

9.1. Volinike koosolek valib juhatuse ühingu liikmete esindajate poolt seatud kandidaatide hulgast vähemalt kolm (3), kuid mitte rohkem kui kaheksa (8), juhatuse liiget. Ühingu juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe. Ühingu juhatuse liikmed valitakse kolmeks (3) aastaks.
9.2. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.
9.3. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.
9.4. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl juhatuse esimehel.

9.5. Juhatuse pädevuses on:
1) ühingu eelarves ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise korraldamine;
2) ühingu liikmete vastuvõtmine;
3) ühingu liikmete registri pidamine;
4) ühingu töötajatega töölepingute sõlmimine;
5) volinike koosoleku ettevalmistamine ja kokkukutsumine;
6) revisjonikomisjonile finants- ja tegevusaruande esitamine üks (1) kuu enne volinike koosolekut;
7) ühingu eelarve väljatöötamine ja volinike koosolekule esitamine;
8) ühingu nimel lepingute sõlmimine;
9) ühingu vara kasutamine ja käsutamine;
10) ühingu tegevusse puutuvate teiste küsimuste otsustamine, mis on kooskõlas põhikirjaga ning volinike koosoleku poolt kinnitatud tegevussuundade ja vastuvõetud otsustega;
9.6. Juhatuse koosolekust võivad osa võtta liikmesorganisatsioonide esindajad (hääleõiguseta).

9.7. Juhatuse esimees:
1) esindab ühingut ilma volikirjata suhetes nii üksikisikute kui ka asutuste ja ettevõtete, organisatsioonide ja riigiorganitega;
2) tagab ühingu volinike koosoleku ja juhatuse otsuste täitmise;
3) juhib ühingu ja juhatuse tööd;
4) informeerib oma tegevusest juhatust;
5) annab volinike koosolekule aru enda ja juhatuse tööst.

9.8. Juhatus võib valida oma liikmete hulgast juhatuse aseesimehe, kes asendab esimeest tema äraolekul.

X REVISJONIKOMISJON

10.1. Revisjonikomisjon:

1) on kontrollorgan, mille ülesanne on ühingu finantsmajandusliku tegevuse ja ühingu valitavate juhtorganite tegevuse revideerimine vähemalt üks kord aastas;
2) valitakse volinike koosolekul kolme (3) liikmelisena kaheks aastaks. Revisjonikomisjoni ei või kuuluda juhatuse liige, tegevdirektor ega raamatupidaja, samuti nende perekonnaliikmed.
10.2. Revisjonikomisjoni esimees valitakse komisjoni poolt. Revisjonikomisjon on otsutusvõimeline, kui kohal on 2/3 revisjonikomisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Võrdsete häälte korral otsustab revisjonikomisjoni esimehe hääl.

10.3. Revisjonikomisjonil on aruandekohustus ainult volinike koosoleku ees.
10.4. Revisjonikomisjoni liikmetel on õigus osaleda juhatuse istungitel ilma hääleõiguseta.

XI ÜHINGU VARA

11.1. Ühingu majandus- ja aruandeaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.2. Ühingu vara tekib:
1) liikmemaksudest;
2) riigi poolt eraldatud vahenditest;
3) varalistest annetustest ja eraldistest;
4) sponsorite toetusest;
5) tulust, mis saadakse ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevast tegevusest;
6) muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjaliseks tegevuseks.

11.3. Ühingu omandiks võib olla igasugune vara, mis on vajalik põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ja omamine ei ole vastuolus seadusega.
11.4. Ühing on vastutav oma varaliste kohustuste eest kogu talle kuuluva varaga.
11.5. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste ees.
11.6. Ühingu liikmemaks tuleb tasuda vastavalt volinike koosoleku poolt kehtestatud suurusele ja korrale.
11.7. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel liikmemaksu ei tagastata.
11.8. Ühing peab seadusega sätestatud korras raamatupidamise arvestust, tasub riiklikke ja kohalikke makse ning esitab statistika- ja teistele riigiorganitele aruanded seadusandluses ettenähtud korras ja tähtaegadel.

XII ÜHINGU LÕPETAMINE

12.1 Ühingu tegevus lõpetatakse:
12.1.1 Volinike koosoleku otsusega:
12.1.2 pankrotimenetluse alustamisel Ühingu vastu;
12.1.3 juhul, kui Ühingul on jäänud vähem kui kaks (2) liiget;
12.1.4 muudel seaduses ettenähtud alustel.

12.2 Ühingu lõpetamise võib otsustada volinike koosoleku otsusega, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 2/3 volinikest.
12.3 Ühingu tegevuse lõpetamine ja lõpetamise korral selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil.
12.4 Likvideerijateks on ühingu juhatuse liikmed või volinike koosoleku poolt määratud isikud.
12.5 Likvideerimisel allesjäänud vara antakse ühinguga sarnastel eesmärkidel tegutsevale ühingule.

XIII ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE

13.1. Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses ettenähtud korras.

Käesolev põhikiri on kinnitatud Eesti Erametsaliidu volinike koosolekul 21. aprillil 2017. aastal Tartus.

Sulge menüü