I koht, parim metsamajandaja 2019,
maaelu taastaja ja hoidja - Ardi Allikmets
Metsamaad 84,9 ha.
Ardi Allikmetsa metsad jäävad Harjumaale Saue valda, tema suguvõsa põlisesse asupaika. Metsamaa kujutab endast suures osas endiste talude metsistunud heina- ja karjamaid, mis nõukogude ajal olid kolhoosi käes. Kui vanade talude järgi võtta, on Ardi Allikmetsa valduses kolme põlistalu maad. Metsatööde üks sihte on järeltulijaile jätta paremad metsad.
Metsa majandanud on ta juba pikemalt (umbes pool metsast on ala, kus on tegutsenud ka isa), olles Vardi Metsaühistu liige. Pärast seda, kui naasis kodupaika elama, on ta keskendunud maaelu taastamisele ja hoidmisele.
Tema metsamaal on muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjekte, metsa väiksemad lahustükid paiknevad piki maanteed. Metsa majandades tuleb arvestada paljude keeluvöönditega. Pidevalt on käimas mingi tegevus, et parandada juurde- ja läbipääsusid, seejuures püüab ta võimalusel järgida vana infrastruktuuri – põliseid metsateid ja vanu kraave. Teede taastamise ja hooldamise üks sihte on, et ka teised maastikul paremini liikuda saaksid.
Ardi Allikmets järgib metsas tegutsedes peale metsaseaduse ka vana talupojatarkust ja häid tavasid. Näiteks jäävad teede äärde kasvama puisturibad, lageraiet planeerides jättis naabri elamule puhvriks oleva metsaosa kasvama jne.
Suure koduloohuvi tõttu on ta spetsiaalselt käinud kohapärimuse kursusel.
II koht, esiisade talu hoidja - Martin Kõdar
Metsamaad 65,3 ha.
Martin Kõdar võttis viis aastat tagasi isalt üle Viljandimaal asuva Nava talu metsa majandamise. Tegu on talukohaga, mis on aastasadu olnud sama pere käes. Nõukogude ajal jäi talu sunnitult siiski pikaks ajaks tühjaks, nii et kõik tuli taastada, uuesti üles ehitada. Nava talus kutsus Martin Kõdari isa Jaak Kõdar ellu Nava Lava, kus on lavastatud ta enda kirjutatud näidendeid kohalikel ainetel.
Juba looduslikultki kaunis mets on mitmekesine. Seal käib metsamajanduskava järgi asjatundlik metsamajandamine, samas on puutumata metsa koos üle 300aastaste võimsate kaitsealuste künnapuudega, kellel on ka väga hea järelkasv. Sealsamas on Nava iga-aastase rahvast kokku toova kultuuriüritusega seonduvalt objektid ja rajad, mis ulatuvad Läti piirini. Tõenäoliselt on see ainuke mets Eestis, kus näiteks vana võimas mänd on saanud sildi „grandhotel Mänd” koos jutuga, mis viitab männil kihavale elustikule…
Metsamaa kujutab endast suures osas kunagisele põllumaale kasvanud metsa. Martin Kõdar on MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige ja teeb metsa majandades ühistuga tihedat koostööd.
III koht, loominguline metsamajandaja - Martin Kalk
Metsamaad 26,6 ha.
Põlvamaal asuvat metsamaad majandades on metsakorraldaja ametit pidav Madis Kalk võtnud nõuks teha kõike, mis tehnika kasutamist ei vaja, oma kätega. Ta nimetab oma majandamist hobitegevuseks. Eesmärgiks on laiendada oma metsakasvatuslikke kogemusi oma metsas praktiseerides, andes samas metsale suuremat tulevikuväärtust.
Madis Kalk on Metsanduse Arendamise Ühingu liige – ühistust saab nõu ja ka abi metsatoetuste taotlemisel. Aktiivselt ja n-ö klassikaliselt metsa majandades on ta samas ise suur katsetaja, et enda ja oma metsa jaoks selgitada välja parimaid majandamisviise ja võtteid. Näiteks on ta proovinud kevadise istutamise kõrval ka sügisest istutamist, kultuurihooldust eri aegadel ja hooldamata jätmist, ulukite tõrjumist nii repellendiga Trico, mis kaitseb hästi mändi, kui ka kuusenoorendike servade tihedamaks jätmisega jne.
Seni on tähelepanu olnud pigem noorel metsal, lageraiet on tehtud vähe. Osa oma metsast saadud puidust on mobiilse saeraamiga laudadeks saetud.
Tunnustus oma metsa hoolsa ja jätkusuutliku majandamise eest:
Madis Arm – tulevikumetsa rajaja
Metsamaad 1,1 ha.
Madis Arm on noor ettevõtja Ida-Virumaal, kes on vanasse metsavahikordonisse rajanud oma kodu. Ostetud mets kujutab endast kunagiste kartulipõldude vahele kasvanud lepikuribasid, millest ta on hakanud kujundama tulevikumetsa. Hooldusraieid tehes eelistab ta näiteks kaske lepale, leppa remmelgale, juurde istutanud on kuuske. Maapinna ettevalmistust on tehtud, et soodustada kase looduslikku uuendust. Kasvama jäävad kõik noored tammed, mis sel väga viljakal maal on tärganud, näiteks ka metsistunud õunapuud jne. Siht on, et kodu juures kasvaks mets, mis oleks ilus vaadata ja kust pere ka küttepuu saaks.
Kui tekiks võimalus, oleks ta valmis metsa ka juurde ostma.
Madis Arm esindab seda noort põlvkonda, kes vahepeal on kodust ära käinud, kuid siis kodukanti naasnud. Ka tema naabruses elab noor pere. Tal on väike ehitusfirma ja koos õega tegeleb ta hallitusjuustu (Alutaguse juust) tootmisega.
Metsa majandab ta hobikorras – suviti käivad ettemärkimised ja talviti raietööd, mida Madis Arm ise ka loominguks nimetab. Tulevikumetsa kujundamine käib järk-järgult ja tasapisi.
Madis Arm on Virumaa Metsaühistu liige.
Relsiit Haldus OÜ (Sander Tiisler) - isa ja onu töö jätkaja
Metsamaad 250 ha.
Relsiit Haldus OÜ eestvedaja Sander Tiisler esindab noort põlvkonda, kes on üle võtnud isade ülesehitatu, et tegevust jätkata ja edendada. Ta on oma isa ja onu töö jätkaja metsafirmas, mille metsad asuvad Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaal. Firmal on suur masinapark ja peale oma metsas tegutsemise tehakse ka mujal teenust.
Majandamine on aktiivne ja n-ö klassikaline, suurtes mahtudes on tehtud kõike alates istutamisest, kultuurihooldusest ja valgustusest-harvendusest lageraieni välja.
Samal ajal käivad metsakraavide taastamise tööd, metsateede ehitus, metsakultuuri lähistel üraskitõrje jne.
Metsafirma eesmärk on jätkusuutlik, tõhus ja looduslähedane majandamine. Kuna kinnistuid ja naabreid on palju, võtavad oma aja ligipääsude kooskõlastamine naabritega ja samuti tuleb ühiselt tegutseda maaparandussüsteeme korrastades ja hooldades.
Metsafirma on Võrumaa Metsaühistu liige. Metsamaadel on muu hulgas Natura 2000 alad, sealhulgas sihtkaitsevööndi režiimiga üle 14 ha.
Toomas Härm - klassikaline majandaja
Metsamaad 90,3 ha.
Toomas Härmi metsad asuvad Pärnumaal ja ta on majandamisega tegelenud pikka aega. Metsa kasvatab ta n-ö klassikalisel viisil. Peale tavapäraste võtete on ta oma metsa ulukite tõrjeks rajanud ka ulukiaia. Algselt on metsaomanik kaitsnud ärasöömise eest sinna istutatud vahtrapuid, kuid nüüdseks on aia sisse kasvanud noor elujõus segamets.
Suures mahus on just viimastel aastatel tehtud kraavide ja truupide uuendamist, voolunõvade rajamist ja metsateede korrastamist. Näiteks truupe on uuendatud või rajatud kokku 18.
Metsas on lõkke tegemise koht ja varjualune.
Metsaomaniku põhimõte on, et raietega tehtavad keskkonnahäiringud oleksid võimalikult väikesed ja et järgmine metsapõlv oleks parema kvaliteediga kui oli eelmine.
Toomas Härm on Eesti Kaugmetsaomanike Liidu liige ja ta metsale on omistatud PEFC sertifikaat.
Kükkeri Ait OÜ (esindaja Ragnar Jukkum) – põllumehest metsaomanik
Metsamaad 81 ha.
Jõgevamaal teraviljakasvatusega tegeleva põllumajandusettevõtte omanik Ragnar Jukkum on otsustanud põllumajanduse kõrval käsile võtta ka metsamaad. Ta ise ütleb, et 1990. aastatel sai metsast võetud, nüüd tuleb sinna midagi ka tagasi panna.
Paraku on metsa asukoha eripärade tõttu – allikalised alad Vooremaa ja Pandivere vahel – kohati keeruline majandada. Näiteks piirkonnas, kus neli aastat tagasi tehti raiet, ei hakanud uus mets kasvamagi ja metsakultuur hävis, kuna umbe jäänud kraavide tõttu oli maa liigniiske.
Kükkeri Aida metsatöid aitab korraldada Vooremaa Metsaühistu, kelle soovitusel valiti näiteks ühe ala metsastamiseks mätasistutus – eelmisel aastal kaevas kopp kraavid ja mättad ning tänavu kevadel istutati mätastele puud. Mätaste tekitamine on kaks-kolm korda kallim tavapärasest maapinna ettevalmistusest, kuid võimaldab metsauuendust ka liigniiskel pinnal.
Enamik osaühingu metsamaadest on vanad heina- ja karjamaad, kus valdavalt raieküpsed puistud. See tähendab vanade kraavide taastamise kõrval esialgu raiet ja istutust, edaspidi raietegevus väheneb ja suureneb hooldustööde osa.
Osaühingul on oma metsamasinaid, kuid koostöö metsaühistuga on tihe, kuna metsahoolduse aegadel käivad ka kiired põllutööd ja omal metsa piisavalt töökäsi ei jätku.
Aivo Liiv – eeskujulik metsauuendaja
Metsamaad 7 ha.
Jõgevamaal metsa majandav Aivo Liiv on oma eesmärgiks seadnud kasvatada oma metsamaa heal mullal väga kvaliteetset metsa. Erastamisega saadud väike metsaomand võimaldab tal seda teha lausa perfektselt. Metsakultuurid on juba istutades tähistatud tikuga ja kaks-kolm korda suve jooksul saab trimmerdatud rohi, juba suuremaks kasvanud kultuuris kasutab ta ka võsalõikajat.
Aivo Liival on varasemast kogemus, kuidas ühe talvega võib istutatud mändidest hiirte pärast ilma jääda. Alguses kaitses ta männitaimi lambavillaga, ent nüüd repellendiga Trico – nii terveid ja elujõus männikultuure kui tema metsas näeb harva. Maantee äärde ulatuva kultuuri on ta piiranud märkelindiga siiski mitte ulukite, vaid teeservale masinaid parkivate inimeste pärast.
Väikesele metsale avaldab mõju naabrite tegevus – kui lageraiet saab palju, hakkab torm murdma kasvama jäänud puid ja tuleb omakorda lageraiet teha. Sellele suuremale raiesmikule on istutatud kask ja sanglepp. Aivo Liiv on otsustanud, et rohkem ta suuri masinaid siiski oma metsa ei lase ja räägib valikraiest ning mõttest oma metsa puidust ehitada lattaed.
Ta on Vooremaa Metsaühistu liige.
Margus Loogna - loodusturismi planeerija
Metsamaad 51 ha.
Margus Loogna on linlane, kes 2000. aastast hakkas huvi tundma looduse, jahinduse, metsa vastu. Esialgu hakkas jahil käima, nüüdseks on kolinudki maale elama. Oma Rapla- ja Pärnumaal asuvate metsade kasutamiseks on ta teinud põhjalikke ettevalmistusi sellega, et õppis maaülikoolis loodusturismi. Kui selgus, et kaugõppes pole võimalik magistrantuuris jätkata, läks Luua metsanduskooli ja õppis metsuriks.
Abikaasa on samuti loodusturismi inimene ja koos on neil metsamaa ja loodusturismiga seotult suured tulevikuplaanid, millega arvestatakse ka metsa majandades.
Margus Loogna metsad on mitmes tükis ja peale oma metsa on metsa ka ta osaühingul. Kodulähedases metsas eelistab ta püsimetsamajandust. Mujalgi on sihiks säilitada liigirikkus ja planeerida raieid loodussäästlikult. Näiteks pole metsas suuri metsakultuure, vaid on käinud looduse ja inimese koostöö – loodusliku uuenduse kujundamine hooldusraietega.
Metsas on nii Natura 2000 võrgustiku hoiuala kui ka pärandkultuuriobjekt.
Margus Loogna on Läänemaa Metsaühistu liige ning on sealt abi saanud nii metsatööde tegemisel kui koolipraktika läbimisel.
Urmas Orusalu – dendroloog, maastikukujundaja
Metsamaad 13,8 ha.
Jõgevamaal vanas metsavahikohas elava Urmas Orusalu metsamaal on kord tehtud metsa seisukorra tõttu lageraieid, mistõttu ta maadel on palju noori metsi – nii loodusliku tekkega kui ka istutatud. Metsakultuurides on peamiselt kask ja kuusk.
Metsandusharidusega omanik sai maaülikoolist Eino Laasilt kaasa sügava dendroloogiahuvi, mis peegeldub metsa majandamises ja koduümbruse kujundamises, kus ta on kasutanud ka võõrliike. Iseloomulik on, et Urmas Orusalu oskab täpselt öelda iga puu päritolu, näiteks, kust on pärit tõrud, millest on kasvanud tammed. Metsaserva on ta istutanud künnapuid ja pähklipuid, teisal hakkab silma näiteks punase sarapuu ja suurelehise pärna vahelduv rida.
Niisuguste elementide kasutamisega on Urmas Orusalu heaks näiteks, kuidas metsaomanik on ka maastikukujundaja.
Urmas Orusalu on Vooremaa Metsaühistu liige. Metsa majandamise eesmärk on saada kasvama uus mets, mida järgnevatele põlvedele edasi anda.
Jan Pulk - mets kui tasakaalustaja
Metsamaad 15,4 ha.
Jan Pulk, kelle põhitöö on hoopis koolis, kus ta amet on õpetaja, majandab metsa, mis asub Pärnumaal. Mets jääb kodust eemale ja sinna tuleb spetsiaalselt sõita. Ta majandab oma metsa aktiivselt, kuid esimesena ei rõhuta ta mitte majanduslikku tulu, vaid võimalust tasakaalustada igapäevapingeid.
Kui tema metsa sõita, näibki see olevat nagu vanajumala seljataga, rahupaik, kus metsaomanik on samas päris palju metsa kasvule kaasa aidanud. Nagu vanade aegade mälestusmärk seisab keset ta metsa vana maantee üksik kilomeetripost.
Majandamine on n-ö klassikaline, kuid väiksemates jõukohastes mahtudes. Metsamaterjal kas saetakse lähikonnas või lõhutakse metsas küttepuudeks. Muu hulgas läheb igal aastal jõulude ajal siit metsaomaniku tuttavate kodudesse 10–15 jõulupuud.
Jan Pulga metsas näeb ilusaid puistuid – ka küpsete metsade osakaal on üsna suur.
Ta on Pärnumaa Metsaomanike Seltsi liige.
Tiit Toobal – mets nagu elutöö
Metsamaad 114 ha.
Tiit Toobali metsad asuvad Viljandimaal. Pikka aega oli ta ise linnamees, kuid naasis siis kodutallu, mis on pere põlistalu, ning asus vahepeal tühjaks jäänud kohta taastama ja üles ehitama. Selle juurde on käinud metsa majandamine. Tiit Toobal on MTÜ Ühinenud Metsaomanikud ja Sakala Metsaühistu liige. Metsandusteadmiste omandamisega alustas ta omal ajal nullist just metsaühistu abil.
Nüüd saab Tiit Toobal suures osas oma metsades näidata oma töö vilju, kus näiteks lepikust on välja kasvatatud kuusik või kus on korda tehtud metskonna ajal istutatud ning vahepeal hooletuses olnud kuusik. Kodu lähedale on ta rajanud muljetavaldava künnapuupuistu ja üks viimase aja objekte on metsa serva, tee äärde rajatud tammeallee.
Nüüd on ta ise vanuse tõttu metsatöödest rohkem eemal – töid korraldab metsaühistu –, kuid ütleb, et vaim oleks valmis hooldusraieteks, mis on tõeliselt loominguline töö.
Talu taastades on Tiit Toobal süvenenud ajaloosse, mille vastu tunneb suurt huvi. Metsas on ta suures ulatuses hooldanud kuivendusvõrku ja taastanud teid, muu hulgas jalutusrada, mis avatud kõigile. Samas on suurel alal säilitatud vana metsa.
Talus on oma väike saeveski ja halumasin, kogukonnaga ühine on laastumasin.
TÜ Eesti Ühismets – uutmoodi ühismajandamine
Metsamaad 20 ha.
Tulundusühistu Eesti Ühismets on ühistuline erametsaomanik. Ellu on kutsutud ühistegevuse vorm, mis annab huvilistele võimaluse investeerida metsa, täpsemalt metsakasvatusse. Ise investeerijad metsa majandamises otseselt ei osale, kuid igal hetkel on võimalik jälgida, kuidas majandamine ehk vara väärtuse kasvatamine käib.
Eesti Ühismetsa saab lugeda esimeseks omataoliseks toimivaks ühismetsaks.
Praegu on liikmeid 32. Koos ollakse nelja metsakinnistu ja üle 20 hektari metsa omanikud. Metsakinnistud asuvad Tartu-, Põlva- ja Võrumaal.
Ühismetsa põhitegevus on metsamaa omandamise ja heaperemeheliku majandamise kaudu kasvatada ühismetsa vara väärtust. Tegutsemispõhimõtted lepitakse omavahel kokku, kinnistute ostu ja raiete tegemise otsustab investeerimiskomitee.
Metsakapital kujuneb investeeringutest ja metsa majandamise tuludest. Eesmärk ei ole võimalikult suur rahakott, vaid panustamine vastavalt oma võimalustele. Kui investeerijaid, uusi liikmeid tuleb juurde ja investeeringute maht suureneb, siis on ka võimalusi rohkem.
Näiteks metsakinnistute ostul ei lähtu Eesti Ühismets üldlevinud kiire tulu saamise põhimõttest ehk sellest, kui palju raiuda saaks, vaid vaadatakse hoopis, kas on võimalik metsa majandades metsa väärtust kasvatada.
Eesti Ühismets on Vooremaa Metsaühistu liige ja Keskühistu Eramets PEFC grupisertifikaadi liige.