Parim metsamajandaja 2015 on Tõnu Mändla Valgamaalt
Konkursil anti lisaks välja seitse eriauhinda:
Tiit Linnamägi – Tubli metsakultuuri kandja
Andres Sõnajalg – Tubli püsimetsa majandaja
Andres Tõnisson – Tubli metsa mineviku vaatleja ja tulevikuplaneerija
Ilmar Ait – Tubli teede ehitaja
Rimmukas OÜ – Tubli maaparandaja
Eremka OÜ – Tubli metsauuendaja
Lea Türnpu, Ain Einberg, Kaalu Kirme – Tublid kaasomanikud
Tänati ka metsaühistuid, kes tunnustamise väärilisi metsaomanikke konkursile esitasid: Hiiumaa Metsaselts, Valgamaa Erametsaühing, Vardi Erametsaselts, Vändra Metsaühing, Võrumaa Metsaomanike Liit ning Metsahuviliste Selts.
Teist aastat uut nime kandev metsamajandajate konkurss on järg 20 aastat toimunud talumetsamajandajate konkursile ja seda korraldab Eesti Erametsaliit. Peaauhinna, mootorsae, pani konkursi võitjale välja Husqvarna Eesti OÜ.
Eelmisel aastal nimemuudatuse läbi teinud konkursil osales esmakordselt ka kaks metsandusettevõtet. Konkursi nimevahetuse eesmärgiks oligi lisaks talumetsa majandajatele tunnustada konkursil ettevõtteid, kes majandavad metsi vastutustundlikult ning heade metsandustavadega kooskõlas.
Tunnustatud metsaomanikke iseloomustab tulevikku vaatav tegutsemine ning metsa majandamise järjepidevuse eest hoolitsemine. Lisaks on konkursil osalenud metsaomanikud aktiivsed ühistute liikmed, kes panustavad ühistegevusse ning oma metsaühistu arengusse.
„Tänavuse konkursi kokkuvõtteks teeb rõõmu see, et nägime palju investeeringuid taristutesse – teedesse ja kraavidesse. Korralik infrastruktuur on heaks kinnituseks, et Eestimaa erametsanduses on suund pikaajalisele ja läbimõeldud majandamisele“, ütles
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss.
Kokkutulnud külastasid eelmise aasta parima metsamajandaja Hallan Muusikuse metsi. Metsataimede teemalisel seminaril jagas oma teadmisi ja kogemusi Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov.
Pilte parimatest metsamajandajatest saab vaadata SIIT
Konkursi võitja Tõnu Mändla
Tõnu Mändla on oma metsa eest hoolt kandnud sellest ajast alates, kui ta kolis tagasi oma esivanemate tallu Valgamaal. Metsa majandamine ongi Tõnu peamine tegevus ja selle juures ta mööndusi ei tee.
Olulisel kohal on tema jaoks metsa uuendamine. Kõik langid uuendab ning hooldab ta oma perega. Varasemalt endistele põllumaadele istutatud metsast kujundab Tõnu tulevikumetsi valgustusraiete ning kasvavate puude laasimisega.
Ühtegi tööd ei võta Tõnu ette uisapäisa, tegevused on eelnevalt hoolega läbi mõeldud. Harvendusraieid planeerib Tõnu vastavalt kasvukohatüübile ning ilmastikuoludele. Metsaomanik peab oluliseks maaparandust, kuna liigniiskes kasvukohas pidurdub metsa kasv ning töid on üsnagi raske kavandada ja teha.
Tõnu osaleb aktiivselt metsaühistu töös. Tema metsades on toimunud kaks praktilist ühistu õppepäeva. Metsaomanik kiidab ühistu konsulenti Enn Tomsonit, kellega on hea metsaasju arutada ning vajadusel nõu küsida.
Metsaühistu ning toetuste abiga soetas metsaomanik traktori Valtra koos metsaväljaveo haagisega ning ATV, mis on metsade majandamisel suureks abiks. Lisaks on metsa rajatud puhkekoht koos lõkketegemiseks vajalike tarvikutega.
Tõnu on mitmekordne vanaisa. Ta pärandab oma teadmisi metsast edasi lastelastele ja käib nendega koos metsas seenel ja marjul. Lisaks tegeleb Tõnu mesindusega.
Tubli metsakultuuri kandja – Tiit Linnamägi
Orava talu, Purga küla, Märjamaa vald, Raplamaa
Tiit Linnamägi on metsamees, kelle jaoks on lisaks metsa majandamisele oluline ka kodumetsa lugu ning selle edasiandmine järeltulevatele põlvedele. Tiit majandab oma metsi koos poja Märdiga, kes aitab nii töid planeerida kui ka teha.
Metsa majandamisse suhtuvad nii Tiit kui Märt Linnamägi suure hoolega. Töid tehakse peamiselt oma perega, lisaks tellitakse vajadusel teenust kohalikelt elanikelt.
Metsaomaniku metsas asub puhkekoht, mis lisaks puhkevõimalusele pakub külastajatele uusi teadmisi põtrade kohta.
Rajatud on ka tuletõrje veevõtukohad. Maaparanduse käigus on rekonstrueeritud ja juurde ehitatud kraave, truupe ning metsateid.
Omamoodi vaatamisväärsus on Tiidu metsas asuv vääriselupaik, kus sinilille kasvukoha tüüpi metsas kasvavad koos kuuskedega vanad ja väärikad tammed. Veel leidub Tiidu metsades vanu metsavennapunkreid ja kiviaedu.
Lisaks metsade majandamisele tegeleb Tiit põtrade vaatlusega. Selleks on ta rajanud eraldi vaatluskoha koos söödapõlluga.
Perekond Linnamägi on südameasjaks võtnud kodukandi elu edendamise. Tiit Linnamägi on Vardi Erametsaseltsi asutajaliige, Märt Linnamägi osaleb metsaseltsi igapäevatöös. Märt ja Piret Linnamägi korraldavad juba aastaid Varbola Puupäevi, mis on kujunenud omamoodi metsameeste laulupeoks.
Tubli püsimetsa majandaja – Andres Sõnajalg
Luuri küla, Vändra vald, Pärnumaa
Andres Sõnajalg on metsaomanik, kes tööd ei pelga. Peaaegu kõik tööd metsas teeb ta oma perega ise. Koos abikaasaga on Andres rajanud endisele põllumaale pea 20 hektarit metsakultuure. Taimed on ta oma kinnistult erinevatest kohtadest üles kaevanud ja uude kohta istutanud.
Tellitud tööna lasti teha vaid metsakuivendus uuendusraie langil, et sinna hiljem uued taimed istutada. Lisaks on metsaomanik paigaldanud oma metsa feromoonpüünise üraskite püüdmiseks.
Andrese jaoks on oluline, et mets tema kodu ümber püsiks, seetõttu majandab ta enamuse metsast püsimetsana. Põllumaale on metsakultuurid rajatud kaugemale tulevikule mõeldes – et lastel ja lastelastelgi oleks kunagi mets, mida majandada.
Vändra Metsaühingu liikmena on Andres kasutanud ka metsakonsulendi abi ning osalenud mitmetel ühistu korraldatud õppepäevadel. Enda sõnul on ta metsaühistust palju tuge saanud, olgu selleks siis konsulendi nõu või soovitused usaldusväärse teenusepakkuja leidmisel.
Tubli metsa mineviku vaatleja ja tuleviku planeerija – Andres Tõnisson
Männastiku talu, Värska vald, Põlva maakond
Andres Tõnisson on aastaid metsakonsulendina töötanud omanik, kes majandab oma pere metsasid ise. Hingelt on Andres metsamees ja seetõttu on tema jaoks oluline jälgida, milliseid muudatusi erinevad tööd metsas kaasa toovad.
Näiteks on metsaomanik uurinud metsa muutusi peale metsamaaparandust ning harvendusraieid.
Lisaks on Andres talletanud metsa ajalugu. Tema uurimuse tulemusena on näiteks teada, et II Maailmasõja ajal külvasid tema abikaasa esivanemad koos viljaga kevadel männiseemneid, nüüdseks on samal kohal kasvamas ilus männik.
Metsatöödest teeb Andres istutus- ning hooldustööd ise. Suuremad tööd, nagu uuendusraied ning maaparandus, on ta tellinud teenusena.
Peremees väärtustab metsa ja puitu ka oma majapidamises – oma metsa palkidest on ehitatud uus puhkemaja koos saunaga.
Tubli teede ehitaja – Ilmar Ait
Rebäsemõisa küla, Rõuge vald, Võrumaa
Ilmar Ait on oma metsa rajanud muljetavaldava teedevõrgu. Kuna teede paiknemine ning ehitus on hoolikalt läbi mõeldud, on metsas terviklik taristu. Lisaks teede ehitamisele on Ilmar rajanud metsa kuivenduskraave. Enamuse töid teeb metsaomanik ise – lisaks metsa uuendus- ning hooldustöödele ka uuendusraie, mis Võrumaa kuplilisel maastikul on tehniliselt üsna keerukas.
Jahimehena on Ilmar enda hooleks võtnud kobraste küttimise. Nimelt on koprad juba pikemat aega olnud Võrumaa metsaomanikele suur nuhtlus. Ilmar on küttinud kopraid nii enda kui ka naabrite maadelt.
Selleks, et väärtustada saaki ning edasi kanda vanu jahindustraditsioone, on Ilmar alustanud ka kopranõrest ravimi tegemist. Tubli jahi- ja metsamehena on Ilmar Ait Võrumaa Jahindusnõukogus erametsaomanike esindaja, oma igapäevatööd teeb Ilmar aga Võrumaa Metsaomanike Liidus metsameistrina.
Omanikuna iseloomustab Ilmarit terviklik ja pikaajaline tulevikuvaade.
Tubli maaparandaja – Rimmukas OÜ
Rimmu küla, Viljandimaa
Rimmukas OÜ on tegutsenud alates 2009. aastast. Alates sellest ajast on ettevõte soetanud kinnistuid Rimmu külas Viljandimaal. Nüüdseks on ettevõttel ringpiiris 48,77 ha metsamaad ja see annab võimaluse majandada kogu metsa kompaktselt. 2013-2014 tehti toetuse abil maaparandustöid: kaevati ligi 9 kilomeetrit metsakraave ja kuivendati põlde ligi 60 hektaril. Maaparanduse käigus loodi ka kompaktne teedevõrk, mis lihtsustab metsade majandamist.
Alates 2011. aastast on ettevõte aktiivselt tegelenud metsade majandamise ning lankide uuendamise ning kultuuride hooldusega. Kinnistul on tehtud harvendus- ja valgustusraied.
Metsamajanduslikke töid teevad põhiliselt kohalikud ettevõtjad.
Tööde koordineerija ja tellija Margo Rüütli sõnul on kohalikud ettevõtjad head koostööpartnerid, kelle teenustele saab kindel olla. Kuna tegemist on samas kandis elavate inimestega, siis soovivad ju kõik, et koduümbruse metsad oleks hästi hooldatud.
Ettevõtte juhi Urmas Vahuri sõnul tegutseb ta nii, et tulevikus kasvaks hästi hooldatud ja terve mets. Ettevõte plaanib lähiajal infotahvlitega tähistada kinnistutel asuvad vanad majakohad kui pärandkultuuri objektid.
Tubli metsauuendaja – Eremka OÜ
Pärnumaa
2002. aastast tegutseva Eremka OÜ metsad on peamiselt Pärnumaal. Oma tegevuse algusaastatest peale on ettevõte endale kuuluva metsa pindala suurendanud, et saavutada komplekssem metsade majandamine.
Peale uuendusraiet pannakse alati kasvama uus metspõlv ning kantakse selle eest hoolt. Ettevõte panustab olulisel määral metsamaaparandusse, et suurendada metsa tootlikkust ning võimet uueneda.
Eremka OÜ paneb suurt rõhku metsauuendusele. Sellega tegeletakse ka metsades, kus enamus metsaomanikke suure töömahu tõttu loobuksid. Nii näiteks kaevati ühele liigniiskele metsaalale vesivaod ning istutati sinna kuuske ning mändi. Tänavu ning järgnevatel aastatel tehakse sealsel alal kultuurihooldust. Kuna rohukasv noorendikus on tihe, alustati töödega juba kesksuvel.
Eremka OÜ tegeleb aktiivselt ühise puidumüügiga ning on Vändra Metsaühingu liige. Lisaks on Eremka Eesti Erametsaliidu PEFC rühmasertifikaadi liige. Eremka juhi Meelis Meigo sõnul majandatakse metsa selle vajadusi arvestades ning tulevikule mõeldes.
Tublid kaasomanikud – Lea Türnpu, Ain Einberg, Kaalu Kirme
Jausa küla, Emmaste vald, Hiiumaa
Lea Türnpu, Ain Einberg ja Kaalu Kirme on suurepärane näide kaasomanikest, kes majandavad oma metsa üheskoos. Vajalikud metsamajanduslikud tööd arutatakse esialgu läbi isekeskis, vajadusel küsitakse nõu metsakonsulendilt.
Metsamajanduslikest töödest on viimastel aastatel tehtud uuendus-, harvendus- ja valgustusraiet ning maapinna mineraliseerimist. Harvendusraieid on 11,8 hektari suurusel metsamaal tehtud 7,3 hektaril.
Lea ja Ain on ka aktiivsed ühistu liikmed, kes kiidavad Hiiumaa Metsaseltsi tegemisi. Ain Einbergi sõnul on metsaühistu just see koht, mille kaudu otsida raietööde tegijaid, metsataimi ning metsanõu. Enamus metsatöödest tellitakse teenusena, kuid istutustööd tehakse üheskoos koos peredega.
Kulud ja tulud jagavad kaasomanikud ära vastavalt enda osa suurusele. Lisaks metsamajandamisele hoiavad kaasomanikud au sees ka pärandkultuuri – Lea Türnpuu õuel on vana tuuleveski, mis on meenutus ajast, kui enamus töid tehti talude juures ise.