Metsaomanikud: maadevahetus on õiglane hüvitismeede
Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral õiglaseks hüvitismeetmeks. Maadevahetusele eelistatakse küll iga-aastast rahalist kompensatsiooni, kuid selle suurus peaks tänasega võrreldes olema õiglasem ning
Janek Säde: maadevahetust saaks teha õiglaselt ja ausalt
Kui erametsaomanik ei ole nõus rangete piirangutega ja kaitseala nullmajandusõigusega, siis oleks lahenduseks maa müümine riigile maaomaniku esitatud õiglase hinna alusel või maa vahetus samaväärse majandusmetsa vastu, kirjutab Janek Säde. Erametsaomanikud on mures pidevalt lisanduvate
Uudiseid metsateadlastelt
Mikko BuhtEesti Maaülikooli nooremteadur Maaülikool ja metsandusettevõtted arendavad teadus-praktilist koostööd Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega rajatakse Foreko Gruppi kuuluvate metsandusettevõtete kasutusest välja jäänud maaüksustele kiirekasvuliste, haiguskindlate ja heade tüveomadustega lehtpuude istandikud. Maaülikoolist on selle koostöö eestvedajateks
Loodusemees Jim Cox: loodushoid peaks olema igaühe kätes
Silvia Sool Kohtume Jim Coxiga erametsaliidu korraldatud loodushoiukonverentsil, kuhu ta on kutsutud rääkima lepingulisest eraloodushoiust Ameerikas. Cox pole varem Eesti käinud ning kavatseb siin viibida paar nädalat ja koos abikaasaga meie looduses ringi vaadata. Kust
Mait Mölder: Metsa riigile müües pole õiglasest hinnast ja kohe saadavast rahast juttugi
Mait Mölder, metsaomanik Ida-Virumaalt Postimehes ilmus 4.01.2024 Ülle Harju artikkel “Ministeeriumilt vastulöögi saanud erametsaliit unistab maadevahetusest”. Ü. Harju ei suuda hoiduda oma teada-tuntud halvustavast suhtumisest erametsaliitu, kasutades selleks mõisteid nagu “vastulöök”, “erametsaliit pommitab ministeeriumi”, “liit soovib
Metsakasvataja Mart Erik tuhandeaastasest põlismetsast
Möödunud suvel tegin üht oma järjekordset metsamatka Vihterpalu radadel, kus 197Ondatel metsaülemaks olin. Selle paiga metsade tutvustamist alustan pea alati kohast, kus kasvab üks männik – just selline, mis ühele Eestimaa inimesele hingelähedane on: mustikapuhmad