Mikko Buht
Eesti Maaülikooli nooremteadur
Maaülikool ja metsandusettevõtted arendavad teadus-praktilist koostööd
Koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega rajatakse Foreko Gruppi kuuluvate metsandusettevõtete kasutusest välja jäänud maaüksustele kiirekasvuliste, haiguskindlate ja heade tüveomadustega lehtpuude istandikud. Maaülikoolist on selle koostöö eestvedajateks metsakasvastuse ja metsaökoloogia õppetooli professor Hardi Tullus ning nooremprofessor Reimo Lutter.
Seni kasutuseta põllumaadele rajatakse arukase, sanglepa ja hübriidhaava järglaskatsete kultuurid. Istandikes hakatakse jälgima, kuidas puude kasv ja produktsioon sõltuvad päritolust. Samuti saab istandikes hinnata majandusvõtete võimalikke mõjusid keskkonnale ja elurikkusele. Ühise ettevõtmise eesmärk on uurida metsakasvatuslike võtete, nagu maapinna ettevalmistus, hooldusraied ja taimede toetamine biostimulantidega, mõju puistute produktsioonile.
Professor Tulluse sõnul on taoline praktilise suunitlusega teadustöö väga oluline ka kliimamuutuste kontekstis, sest muutuvates oludes on vaja katsetada, millised puuliigid meie looduslikes tingimustes paremini kasvavad.
Koostööd arendatakse Foreko Gruppi kuuluvate metsaettevõtetega Valga Puu OÜ, Roger Puit AS ning Karo Mets OÜ. Kõikide ettevõtete eesmärk on metsade vastutustundlik ja jätkusuutlik majandamine, arvestades nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka ökoloogiliste aspektidega.
Eesti Maaülikooli teadlased on nende ettevõtetega koostööd teinud varemgi, sel korral kehtib koostöödeklaratsioon 2029. aasta suveni.
Männikud, kuusikud ja segapuistud reageerivad põuale erinevalt
Kliimamuutustest tingituna on põuaperioodid pikenenud ning nende esinemine sagenenud. Põuad põhjustavad puudele stressi, muutes meie ja kogu Euroopa metsad metsatulekahjudele, seenhaigustele ja putukkahjuritele vastuvõtlikumaks.
Euroopa metsateadlaste rühm hindas Jorge Aldea juhtimisel kuusikute, männikute ning nende puuliikidega segametsade kasvu, vastupidavust ja taastumist pärast põuda. Oma uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasid Jorge Aldea ja tema kolleegid puude aastarõngaste laiuste mõõtmise põhjal saadud andmeid, arvestades seejuures puude kasvutingimusi, puistu koosseisu ning vanust. Uuriti 22 katseala, mis paiknesid kümnes riigis Skandinaaviast kuni Kesk-Euroopani. Uurimuse läbi viinud teadlasrühma kuulus ka Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor Marek Metslaid.
Aldea ja tema kolleegid leidsid uurimuse käigus järgnevat:
- mõlema puuliigi puhul ilmnes, et puude kasvu taastumisperiood oli pikem vanemate puude ning intensiivsema põua korral;
- põuast taastumine võttis põhja pool paiknevates metsades kauem aega kui lõunapoolsemates;
- kuusel on võrreldes männiga põua suhtes nõrgem vastupanuvõime ning pikem taastumisaeg;
- kuuse ja männi segapuistud suudavad põuaste tingimustega paremini hakkama saada kui puhtpuistud.
Selle uurimistöö tulemustel on oluline tähendus metsamajandusele Euroopas. Kuna mõlemast puuliigist koosnevad puistud olid põuale vastupidavamad, nähakse just segametsade kasvatamises ühte võimalust kliimamuutustega kohanemiseks ning nende leevendamiseks.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Ecology.
Uudised ilmusid õppelehes Sinu Mets nr 70, loe teisi lugusid siit.