Mets kui tööstuse tuluallikas: väike puidusõnastik
PUIDUTÖÖSTUS Saematerjal Servamata saematerjal – saetud on ainult lapikpinnad Plank – paksem servamata saematerjal (nn tisleripuit) Servatud saematerjal – materjalil on neli tasapinnalist külge Poomkandiga saematerjal – servatud saematerjal, mille servad ei ole kogu ulatuses tasapinnalised Sõrmjätkatud saematerjal – saematerjalist
Mets kui tööstuse tuluallikas
Puidutööstus on üks Eesti tähtsamaid tööstusharusid Aja nõue on kasutada taastumatute ressursside asemel taastuvaid, vähendada inimtegevuse süsinikujälge ja järgida põhimõtet, et ressursse kasutataks säästvalt. Puit on Eestis üks tähtsamaid taastuvaid ressursse, puit seob süsinikku ja
Mets kui metsaomaniku majandusliku tulu allikas
Majanduslikus mõttes võib mets omanikule kasu tuua mitut moodi Sotsiaalmeedias on raievastased süüdistanud ka metsaomanikke rahaahnuses, mis justnagu väljenduvat püsivas raiumissoovis. See pole nii ja sedasi väita on vale ka seetõttu, et Eesti metsaomanikkond on
Mets kui puidu andja: Puiduta elu pole tegelikult võimalik
Kui kodust ära viia kõik puidust asjad, jääb järele peaaegu tühi ruum. Vaidlustes, kas metsa raiuda või mitte, küsivad metsamehed tihti raiete vastu olijailt, kas nad saaksid igapäevaelus puiduta hakkama. Sagedane näide on siis, et
Mets kui puidu andja: Vanasti tundis eestlane puitu paremini
Vanasti oli puit eestlaste kodudes asendamatu materjal. Puidust ehitati elamuid ja kõrvalhooneid, valmistati tööriistu, tarbeesemeid jms. Puitu kasutati kütteks. Inimene tundis puidu omadusi märksa paremini kui tänapäeval. Siin valik kasutusviise. Tasub meeles hoida, et
Mis on metsa väärtused?
Metsa väärtusi on inimesed püüdnud süsteemselt kirjeldada mitmeti. Eriti on keskendutud sellele pärast 1980. aastaid, kui ÜRO juurde moodustatud maailma keskkonna- ja arengukomisjon tuli välja oma aruandega „Meie ühine tulevik”* (1987). Sellega jõudis päevakorrale