Mets räägib nii kunstniku kui vaatajaga
Näitusel saab kogeda, kui tugevasti – vist igaühel – on olemas oma metsamõte. Mets on eesti kunstnikke inspireerinud läbi aja nii-öelda Kristjan Raua aegadest saadik. Kui toona, 20. sajandi alguses tähendas see pigem romantilisi maastikke,
Ka uue aja kultuurimärke tasub talletada
Mineviku inimtegevuse jälgi metsamaastikul nimetatakse pärandkultuuriks, aga täna sünnib tuleviku pärandkultuur. Küsisin pärandkultuuri idee maaletoojalt, Läänemaa metsamees Lembitu Twerdianskilt, kui palju tema enda metsas pärandkultuuriobjekte on. Selgus, et metsamaad on tal vaid 1,2 hektarit –
Pärandkultuur, mida käega ei katsu
Kohanimede ja nende ajaloo kohta saavad pärandkultuurihuvilised õnneks kasutada mitut põhjalikku andmestikku. Mis kultuur üldse on? Sotsioloog Ülo Vooglaiu järgi* on kultuur väärtuste ja normide, vooruste, müütide ja tabude kogum, mis korrastab inimese hoiakuid ja
Mets aitab hoida minevikusidet
Kivihunnik metsas võib olla märk vanast hoonest, lubjaahjust, kiviaiast jne. Kui ainult kogemuse järgi ütelda, siis metsa pärandkultuur on see, millest erametsaomanik räägib erilise emotsiooniga – soojalt ja uhke olles. Kohe tuleb meelde üks Pärnumaa
Mets toidab jahimeest
Jahindust on liigitatud ka metsa kõrvalkasutuseks, aga tänapäeval on selle tähendus märksa laiem. Metsaomanikuks võib Eestis saada igaüks, kellel on selleks tahtmist ja metsamaa ostuks raha. Jahimeheks igaüks nii lihtsalt ei saa. Jahimeheks saada tahtja
Metsloomad aitavad metsasidet hoida
Paljudel on tavaks jõulude paiku viia metsloomadele toitu. Metsloomade lisasöötmine on üldiselt jahimeeste rida, kuulub ulukihoolde valdkonda ja käib kindlate reeglite järgi. Lisasöötmine või näiteks soolakute ülespanek võib teatud juhtudel teenida ka metsamajanduslikke huve (nt