Ando Eelmaa: Emake Loodus ja isake Riik, kas neid suudaks lahuta…
Tehkem koos Eesti looduskaitsele restart, mis eristab olulise ebaolulisest, on näoga inimese poole ja oskab lahendada probleeme tähtsuse järjekorras, kirjutab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa Eesti Ekspressis. Rühin läbi hooletusse jäänud kuusenoorendiku oma põlise
Muutunud maailm räägib ökosüsteemiteenustest
Tõenäoliselt juba lähitulevikus jõuab uus süsteem mingis vormis metsaomanikeni. Alustuseks lihtsustatud näide praegusest ajast: metsaomanikul on raieküps metsaosa, kus ta tahab teha seadusekohaselt lageraie, aga lähikonna inimesed on selle raie vastu. Et saadav hüve puit
Iga metsaomanik on maastikukujundaja
Võib-olla tasuks raietöid planeerides mõelda: kuidas seda korraldada, et maastik oleks mulle vastuvõetav ka pärast raiet. Kui oli metsaomanike 2001. aasta kokkutulek 2000. aasta parima metsamajandaja Tõnu Reinvaldi metsas Lääne-Virumaal, oli see üks esimesi kordi,
Metsarahvaks olek kui hingeseisund – ütlemisi metsast
President Lennart Meri: Inimene ja riik on nagu puu ja mets: puu sureb, mets jääb. Mõned Eesti metsad on pronksiaegsed. Ma tahan, et Eesti riik niisama kaua kestaks. (Kõnest 1998) President Arnold Rüütel: Tulenevalt oma
Neli näidet eestlase metsamõttest läbi aja
Nentida võiks, et pole kuigipalju uut siin päikese all. Vanu ajalehti sirvides leiab, et eestlased on metsaraie pärast muretsenud läbi aja. Vaatasin huvi pärast ka seda, mida seoses metsaga on tähtsaks peetud ja kuivõrd see
Mõtteruumis mets muutub
Paljudele eesti kirjanikele ja luuletajatele on mets üks püsimotiividest. Võib-olla meil polegi kirjanikku-luuletajat, kes kordagi poleks oma loomingus kokku puutunud metsaga, kuna looduskeskkonnana on ta nii ligi. Mõnikord leiab mets kajastust sedapidi, et looja