Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv soovitab õppelehes Sinu Mets nr 61 jahimeestel võimalikult paljude maaomanikega maade jahindusliku kasutuse lepingud sõlmida, et tulevik oleks kindlam.
Jahinduses võib inimesed jagada kahte gruppi – maaomanikud ja jahimehed.
Jahiseaduse kohaselt on maaomanikele antud jahinduses õigus korraldada oma maal väikeulukijahti, sõlmida kokkulepe jahindustegevuse korraldamiseks oma kinnisasjal, seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine keelata, algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine, teha ettepanekuid jahindusnõukogule jahipiirkonna piiride muutmiseks.
Jahimeestel tekivad jahinduses õigused Jahiseaduse § 13 kohaselt alles pärast seda, kui nad on saanud jahipiirkonna kasutajaks. Siis on neil õigus korraldada jahipiirkonnas jahti ja teha jahiulukite seiret. Ideaalne oleks olukord, kus maaomanikud oleks ka jahimehed ja korraldaks ise oma maal jahti. Paraku see nii ei ole ja nii toimetavad enamik jahimehi teistele kuuluval maal. Jahiseaduse toimimise eelduseks on maaomanike ja jahipiirkonna kasutaja vaheline leping, millega pannakse paika tingimused jahipidamise korraldamiseks ning ulukite poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks. Senine praktika on näidanud, et toimivaid lepinguid on sõlmitud väga vähe ja nii on ka konfliktid kerged sündima. Eriti veel aladel, kus sõralised kipuvad puudega maiustama.
Eestis on 330 jahipiirkonda. Jahipiirkond antakse jahiseltsi (või mõni muu jahimeeste organisatsiooni) kasutusse 10 aastaks. 2013. a vastu võetud jahiseaduse kohaselt kehtib jahipiirkonna kasutusõiguse luba kümme aastat pärast seaduse jõustumist, seega lõpevad paljude jahipiirkondade kasutusõiguse load 01. juunil 2023. Kui kasutusõiguse luba on lõppenud, peab Keskkonnaamet andma teada kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemisest Ametlikes Teadannetes ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes või kohalikus ajalehes. Loa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise teates avaldatakse muu hulgas teave vabanenud jahipiirkonna kasutusõiguse saamise taotluse esitamise võimaluste kohta.
Teoreetiliselt võib tekkida olukord kus 2. juunil 2023 on korraga saadaval üle 300 jahipiirkonna kasutusõiguse loa. Jahiseaduse § 15 lõike 3 kohaselt on ettenähtud 30 päevane taotluste esitamise periood, pärast seda tuleb taotlused läbi vaadata ja uued load väljastada. Pole teada, kui kiiresti suudab Keskkonnaamet nende ülesannetega hakkama saada. Võib arvata, et kui on esitatud mitu sooviavaldust piirkonna kasutamiseks, võib mõnes jahipiirkonnas 2023. aastal tekkida mitmekuine jahipidamise paus.
Seaduse mõtte kohaselt saab jahipiirkonna enda kasutusse jahiselts, kes kogub enim maaomanike nõusolekuid jahipiirkonna kasutamiseks. Nendes jahipiirkondades kus maaomanike ja jahimeeste suhted on normaalsed ja on sõlmitud ka maa jahindusliku kasutamise lepingud, ei tohiks olla probleeme ka uue loa saamisega. Keskkonnaametile esitatakse nimekiri nendest maaomanikest kes on nõus, et jahipiirkonna kasutusõigust taotlev juriidiline isik korraldab tema maal järgmisel 10 aastal jahti. Otsustamisel saab kaalukeeleks nõusoleku andnud maaomanikele kuuluv hektarite arv.
Mida võiks täna teha selleks et 2023. aasta suvist segadust ennetada?
Esimene soovitus on jahipiirkonna kasutajatel võimalikult paljude maaomanikega sõlmida maade jahindusliku kasutamise lepingud. See lisab kindlust uue loa taotlemisel – kui maaomanikud on senise kasutajaga rahul, pole neil põhjust mõelda uue kasutaja peale.
Teine soovitus on seotud jahipiirkondade suuruse ja piiridega. Kui leitakse, et senised piirid on ebaloogilised ja jahipiirkonna kasutusõiguse luba on antud ebaloomulikult suurele piirkonnale, oleks aega juba täna teha ettepanek piiride korrigeerimiseks ja uute jahipiirkondade moodustamiseks. Sellisel juhul algatatakse uue loa välja andmise protsess.
Jahiseaduse § 18 näeb ette ka jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamist, kui maakondlik jahindusnõukogu on konsensuslikult sellega nõus. Kui mõni jahindusnõukogu liige leiab, et kasutusõiguse loa pikendamine ei ole otstarbekas, tuleb algatada uue loa väljaandmine. Kuna enamik seniseid jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid on väljastatud kehtiva jahiseaduse mõtet järgimata ehk maaomanike nõusolekut küsimata, on otstarbekas mitte minna totaalse pikendamise teed.
Eesti Jahimeeste Seltsi kommentaar:
Samal teemal kestavad praegu arutelud jahiorganisatsioonides. 5. novembril räägiti sellest ka Eesti jahimeeste seltsi ja maaomanike esindajate ümarlauas. Arvamusi on erinevaid ja otsuseid ei ole veel tehtud. Teada pole veel ka see, kuidas kavatseb riigi pool jahipiirkondade kasutuslubade uuendamist menetleda.
Jahiseltside koostöö maaomanikega peaks olema väga hea ja paljudes piirkondades nii ka on. Kohati see veel nii pole. Eesti jahimeeste selts soovitab jahimeestele sõlmida maaomanikega aktiivselt lepinguid – olenemata tulevast menetluskorrast on see hea tulemuse tagatis.