Tavaks on saanud igas õppelehe Sinu Mets numbris anda ülevaade meie viimaste kuude tegemistest. Siin kokkuvõte tänavustest sügiskuudest, mis ilmus õppelehe detsembrinumbris.
Planeerimisseaduse muutmine
Rahandusministeerium jätkas Eesti Erametsaliidu ja Eesti Omanike Keskliidu pöördumistest ja tähelepanujuhtimistest hoolimata planeerimisseaduse muutmise protsessiga, mille käigus sooviti metsaseadusest välja jätta piirangute seadmisel metsaomanikuga kokkuleppe sõlmimise nõue. Palusime sekkuda Justiitsministeeriumil, kuhu seaduseelnõu kooskõlastamiseks saadeti. Septembri lõpus keelduski justiitsminister Rahandusministeeriumi koostatud eelnõu kooskõlastamast, kuna selline põhiõiguste riive eeldab põhjalikumat mõjude analüüsi ja ka hüvitamise vajaduse kaalumist.
Kohtumine Alutaguse metsaomanikega
Oktoobris kohtusime Alutaguse rahvuspargis tegutsevate metsaomanikega, kes on mures ELF tehtud ettepaneku pärast Alutaguse rahvusparki laiendada. Kohalike sõnul hakkavad aina süvenevad looduskaitselised piirangud nende piirkonnas juba inimeste igapäevaelu takistama. Alutaguse kohalikud elanikud saatsid meie kaudu ka pöördumise keskkonnaminister Rene Kokale, kellelt oodatakse sekkumist, et looduskaitseliste piirangute planeerimisel ja seadmisel arvestataks kõigi tegelike kaasnevate mõjudega. “Looduskaitse ei tohi kohalikest inimetsest ja nende traditsioonilistest eluviisidest jõuga üle sõita!” seisab 2 päevaga üle 80 kohaliku inimese toetuse saanud pöördumises.
KOV üldplaneeringud
Oleme jätkuvalt pidanud valdadega kirjavahetust ja toonud esile üldised metsanduslikud huvid seoses kohalike planeeringute koostamisega. Oleme omavalitsustele meelde tuletanud, kui oluline on omanike teavitamine ning piirangute kehtestamisel omanikuga kokkuleppe saavutamine. Et maa- ja metsaomanike huvid saaks maksimaalselt kaitstud, peab omanik ise samuti aktiivne olema. Soovitame kõigil metsaomanikel oma huvidest ka ise omavalitsustele teada anda. Näiteid, kuidas seda teha, leiab erametsaliidu lehelt www.erametsaliit.ee/tegevused/huvide-kaitse/planeeringud/.
Kohtumine peaminister Ratasega
Novembris kohtusid Eesti Erametsaliidu esindajad ja koostööpartnerid peaminister Jüri Ratasega, kellega arutati nii metsade majandamise, looduskaitse kui puidu väärindamise teemadel. Peaminister küsis meie arvamust, kuidas arengukavaga edasi minna. Leidsime, et oluline ei ole mitte arengukava võimalikult kiiresti valmis saada, vaid oluline on luua hea arengukava. Tuleb otsustada, millises suunas edasi liikuda soovitakse ning milline roll metsasektoril kui tänasel ühel olulisemal tööstusharul ja maapiirkondade töökohtade pakkujal tulevikus olema peaks, milliseid metsi ja millist puitu me tulevikus näha ja kasutada soovime. Tingimata ei ole tähtis kompromissi otsimine paljude erinevate huvigruppide vahel, olulise sisendi peab andma metsateadus ning reaalne metsade olem.
Maaomanike ja jahimeeste ümarlaud
Oktoobri lõpus kohtusid maa- ja metsaomanike ning jahimeeste esindajad, et arutada 2023. aastal kujunevat olukorda, kui enamus jahipiirkonna kasutusõiguse lubasid kaotavad kehtivuse. Jahimeeste soov on seniste jahipiirkondade kasutust automaatselt pikendada, kuid maaomanike huve see ei kaitse. Meie soov on jahipiirkonnad üle vaadata ja vajadusel muuta, et tagatud oleks koostöö metsa- ja maaomanikega.
Metsanduse toetusrühm Riigikogus
Novembris osalesime Riigikogu metsanduse toetusrühma koosolekul, kus arutati looduskaitseseaduse muutmise seaduse hetkeseisu. Keskkonnaministeeriumi teatel on eelnõu kooskõlastamise ringil ning uus keskkonnaminister on avaldanud soovi eelnõuga põhjalikult tutvuda. Erametsaliidu hinnangul ei täida eelnõu seatud eesmärke ning selle edasine menetlemine tuleks lõpetada. Arutati ka looduskaitsealade moodustamisega seotud majanduslike mõjude hindamist. Leiti, et lisaks otsestele kuludele tuleb edaspidi välja tuua ka kaudsed majandusliku mõjud loomata lisandväärtuse ja saamata jäävate tulude näol.
Järgmine EL toetuste periood
Eesti Erametsaliit osaleb juhtkogu liikmena järgmise perioodi EL toetuste väljatöötamises. Lisaks senistele toetusmeetmetele peaks järgmisel perioodil olema võimalik toetuse abiga investeerida väikesesse metsatehnikasse aga ka metsataristu maaparandussüsteemid ja metsateed) korrashoidu ja uuendamisse. Samuti seisame selle eest, et Natura hüvitisi makstaks ka piiranguvööndites asuvate metsade eest, mis asuvad väljaspool Natura võrgustikku. Viimasel juhtkogu kohtumisel saime positiivse sõnumi maaeluministeeriumi asekantslerilt Marko Gorbanilt, kelle sõnul on eelarves raha hooldusraiete toetamiseks ka üleminekuperioodil ja see taotlusvoor on 2021. aastal tulemas. Toetusmeetme eelarve suuruse kohta aga veel täpsemat infot ei ole.