fbpx
Neli näidet eestlase metsamõttest läbi aja
PILTFragmendid metsaülem Frantzeni kõnest Postimehes 18. veebruaril 1903 ja A. Massakase raadiokõne vahendusest Postimehes 9. veebruaril 1942.

Neli näidet eestlase metsamõttest läbi aja

Nentida võiks, et pole kuigipalju uut siin päikese all.
Vanu ajalehti sirvides leiab, et eestlased on metsaraie pärast muretsenud läbi aja. Vaatasin huvi pärast ka seda, mida seoses metsaga on tähtsaks peetud ja kuivõrd see praegusest ajast erineb. Kokkuvõtlikult saab öelda, et erinevused on pigem väljendusviisis – nii mõnigi mõte, mis nüüdsel ajal välja pakutud kui avastus, on siinmail juba ammu olemas olnud.

Igaüks näeb metsa omamoodi
116 aasta tagusest ajast võiks meenutada metsaülem Frantzeni kõnet, mis ühes ajalehes ära toodi.
„See on kord inimese loomus, et tema iga asja pääle kõigepäält omalt seisukohalt vaatab ja võib olla oma seisukohta ka kõige tähtsamaks peab. Nii vaatab metsaomanik metsa pääle kui puu- ja teiste metsasaaduste andja pääle, ilmateadlane paneb metsa tema mõju pärast ilma ja kliima kohta tähele; arstile on tähtis, et mets õhku ja maad puhastab; luuletaja ja kunstnik armastavad metsa, sest et see nende meeleolu pääle mõjub, ja preester näeb temas tunnistajat, kui suur ja tark looja on.
Ärimehe esimene mõte käib kasu kohta, mis metsaga kauplemine anda võib, aga sõjamehele on mets hää varjupaik. Riigi ja rahvamajanduse mehel on maa metsarohkus tähtis, sest mets on maa ja rahva varandus. Selle kohta otsust teha, missugune arvamine kõige õigem on, ei ole võimalik, ei ole tarviski. Sellest on küllalt, et metsal nii laialine tähtsus on ja see tõstab tema üleüldist väärtust.”

Tulusaamine metsast on loomulik asi
89 aastat tagasi ilmunud teksti näide peegeldab 1930. aastate tüüpilisi üleskutseid, et talupidajad metsa kui tuluallika peale rohkem mõtleksid, oma metsa ka hooldaks ja põlluks mittesobivaid maid metsastaks. Iseloomulik on, et metsa otsesest tähtsusest (kasust) rääkides toodi kõrval välja ka kaudne (tänapäeva keeles ökoloogiline) tähtsus.
„Esijoones on mets tähtis rahvamajanduslik tegur, sest ajad, kus puude tarvitamise võimalus piirdus vaid metsa lähikonnaga, on ammugi vajunud unustusse. Moodsate transportvahenditega paisatakse metsasaadused nüüd kergesti metsarikkamatest maadest metsavaesematesse. Ka meil kasvab aasta-aastalt metsasaaduste osa väliskaubanduses. Rahvamajanduslikult on metsal suur tähtsus tööandjana. Metsaomanikule, olgu see riik või eraomanik-talupidaja, on mets hää tuluallikas.
Kuid metsal ei puudu ka kaudne tähtsus. Metsad kaitsevad oma ümbrust kõledate ja kuivatavate tuulte eest, kaitsevad pinnast päikese kuivatava ja kõrvetava mõju eest. Metsadel on suur tähtsus ka vetemajanduse reguleerijana, toidavad nad ju kuival aastaajal allikaid ja hoiavad ära pikemate sadude puhul uputusi ja üleujutusi.
Lõpuks olgu tähendatud, et metsad elustavad ja ilustavad tunduvalt maastikku /…/ Ka põllupidajad panevad viimasel ajal suurt rõhku oma talude kaunistamisele ja metsastamisele, kusjuures mõõduandvad ei ole alati mitte ainult majanduslikud kaalutlused, vaid tihtilugu ka metsa ja metsapuude esteetiline väärtus.”

Mets kui ühiskond
82 aastat tagasi ilmus Kustas Põldmaa raamat „Kodumets” ja ajalehest sai lugeda tutvustust. Põldmaa „metsaühiskond” näitab, et metsa elurikkuse rõhutus nüüdsel ajal pole samuti uus nähtus.
„Mets on looduse kaunimaks ehteks. Ta on suur ja vormiküllane ühiskond, rikas oma eluavaldustes ja kauniduses. Mets on kujunenud inimkonna majanduslikus ja kultuurilises elus niivõrd tähtsaks teguriks, et temaga on ühendatud riikide ja rahvaste tulunduslik jõud ja hea käekäik. Aga mitte üksi see. Mets teeb kauniks ja armsaks iga maakoha. /…/ On väga tähtis, et suudaksime noortes äratada huvi metsa vastu kõigis tema eluavaldusis. Noored jälgivad hoolega metsa elu. Kui suudame neile elavalt kirjeldada ja näidata metsa ühiskonda, siis õpivad nad varsti jõudumööda kaasa töötama metsa kasuks. See on loov töö, kui kevadel metsapäeval seemendab koolipere hulga noort kännustikku või lagendikku noorte taimedega. Sellest tööst tungib südamesse armastus metsa ja ta sees asuvate loomade ning pesitsevate lindude vastu.
„Kodumets” tahab viia noore lugeja metsaühiskonda, tutvustada talle selle ühiskonna liikmeid, nende elu ja tegevust, rõõmu ja muresid.”

Sihile jõuab, mängides metsatunnetele
Isegi selle kohta, et metsatunnetele toetudes on võimalik eestlast manipuleerida, leiab ajaloost näiteid. 77 aastat tagasi ilmus ajalehetekst, mille aluseks dr A. Massakase raadiokõne. Oli nn Saksa aeg ja linnad küttepuukriisis, rahvas oli vaja üles kutsuda metsatööle.
„Mets on meid alati aidanud. Kui eesti rahvast on ähvardanud hädaoht, siis on tema pääsmist abistanud mets. Ja ka nüüd, kus meid ähvardab uus hädaoht kohutava küttekriisi näol, otsime jällegi abi metsalt. Teame, kuidas eesti rahvas on metsamajanduses hoidnud metsa kui oma silmatera…
Kommunistid ajasid sunniviisil terrori ja ähvardustega rahvast massiliselt metsatöödele, asusid seda laastama röövli vaimustusega. Ja mis oli selle tagajärg? Nad ei suutnud maha raiuda kaugeltki seda kogust, mida vajame talve ületamiseks. Mets näitas kommunistidele, et tema ei alistu hirmule ja terrorile ja et nende tööl pole õnnistust. Eestlastele aga oli mets tol ajal kindel varjupaik, kuhu läksid otsima abi kõik need, keda ähvardas punane tapariist /…/
Nüüd, kus meid ründab kare põhjamaa talv, läheme kõik suure armastusega meie kodumaa rohelise metsa juurde, et temalt saada abi ja tuge meie rahva tuleviku ehitamiseks. Me ei lähe sinna mitte paha mõttega, mitte kui rüüstajad ja röövraiujad, vaid me sammume kõik metsa poole kui vabatahtlikud, relvadena käes kirves ja saag, läbi lume ja pakase, kuid hinges tuline soov ja raugematu tahe. /…/ Kui läheme kõik metsa juurde niiviisi puhta südametunnistuse ja eesti mehemeelega, siis annab mets meile teenitud õnnistuse.”

Artiklite näited: https://dea.digar.ee
Kirjutis ilmus Maalehe Metsalehes 28. märtsil 2019.

 

Sulge menüü