Artiklid

Artiklid

ArtiklidSinu MetsUudised

Uudiseid metsateadlastelt

Eesti Maaülikooli nooremteadur Mikko Buht kirjutab märtsis ilmunud õppelehe Sinu Mets 71. numbris värskematest metsateaduse uudistest: Valgustusraie mõjutab viljakate kaasikute süsiniku sidumise võimet Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli vanemteaduri Jürgen Aosaare juhtimisel uuriti viljakates kaasikutes tehtud

ArtiklidUudised

Keskkonnaameti uus menetluspraktika nörritab metsaomanikke ja toob kaasa bürokraatia kasvu

Erametsaliidu esindajad külastasid eelmisel nädalal Keskkonnaameti (KeA) Kopli kontorit. Päevakorras oli kolm metsaomanikele olulist teemat: metsateatiste menetlemine kaitsealade piiranguvööndites, valgustusraie tegemise võimalikkus piiranguvööndites, metsaomanike kaasamine piirangute seadmisel. KeA poolt osales kohtumisel ka KeA juht Rainer

ArtiklidSinu MetsUudised

Võrumaa Metsaühistu – jätkuvalt suurima liikmete arvuga ja väga aktiivne

Eesti suurima, Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok kirjutab, et eelmisel aastal oli ühistu peamine fookus metsaomanike huvide eest seismisel ja oma tegevusega tõestati, et poliitikas saab kaasa rääkida ka pealinnast kaugel Eesti äärealal tegutsedes. Erki

ArtiklidSinu MetsUudised

Mets kliimamuutuste keskmes

Mikko BuhtEesti Maaülikooli nooremteadur Kliimasoojenemine ei ole müüt ja muutuv kliima mõjutab ka metsi. Targal majandamisel aitavad metsad aga kliimamuutuste leevendamisele kaasa. Ülemaailmseid õhutemperatuure on järjepidevalt mõõdetud aastast 1850 ning need näitavad, et Maa kliima

ArtiklidUudised

Ants Erik: Eestis on aastaid vaid räägitud, et tuleb puitu rohkem väärindada

Kui investeeringutele reaalseid tingimusi ei looda, siis jäävadki metsamehed paberipuud ümarpuiduna eksportima Soome ja Rootsi, tulevikus ka Lätti, kirjutab Ants Erik. Eelmise nädala lõpus tuli teade, et pikisilmi Eestisse oodatud biorafineerimistehas võib tulla hoopis Lätti. Otseinvesteeringuna

ArtiklidSinu MetsUudised

Teeks metsas õige süsinikuprojekti – aga kuidas?

Kristina Traks Euroopa Liidul on plaan 2030. aastaks kahandada heitkoguseid enam kui poole võrra. Plaani üks osa on ettevõtete poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside vähendamine, mille tasaarvelduseks on loodud süsinikukrediitidega kauplemine. Süsinikukrediit on sertifikaat, millega ostja