Erametsaliidu esindajad külastasid eelmisel nädalal Keskkonnaameti (KeA) Kopli kontorit. Päevakorras oli kolm metsaomanikele olulist teemat: metsateatiste menetlemine kaitsealade piiranguvööndites, valgustusraie tegemise võimalikkus piiranguvööndites, metsaomanike kaasamine piirangute seadmisel. KeA poolt osales kohtumisel ka KeA juht Rainer Vakra.
Üks metsaomanike vaates meelehärmi tekitavamaid teemasid on, et märtsist muutus piiranguvööndites asuvas metsas tööde tegemiseks esitatavate metsateatiste läbivaatamise praktika. Piiranguvööndis metsateatise esitamise korral viiakse läbi hindamine, et välja selgitada võimalik mõju NATURA väärtustele. Lisaks tuleb mõjusid hinnata ka 30 m väljaspool piiranguvööndit. Kuigi seadust muudetud pole, on KeA hakanud seadust teisiti tõlgendama. See tähendab, et metsaomanikud saavad aladel, kus varem oli metsamajandamine teatud piirides võimalik, metsateatistele järjest enam eitavaid vastuseid.
KeA selgitas, et see praktika muutus on tingitud viimase aja kohtupraktikast, mille järgi on KeA seni seadust rikkunud, ehk olnud selle tõlgendamisel justkui liiga leebe. Riigikohus on aga leidnud, et metsateatis on tegevusluba, millele on kohustus viia läbi Natura hindamine enne otsuse tegemist. Metsaomanikele on see muutus probleemiks, sest lisaks tegutsemisvabaduse piirangutele tuleb alates 01.juulist riigilõivu maksta ka eitava metsateatise eest.
Menetluse aeg on pikemaks veninud
KeA—le on muutunud praktika kaasa toonud mitmekordse töökoormuse kasvu – kui muidu on aastas keskmiselt ca 7000 teatist, siis märtsis tuli nädalaga ca 900. Selle tõttu vaadatakse teatised läbi põhimõttel : lihtsad ja selged juhtumid esmajärjekorras ning siis kõik need, mis vajavad rohkem uurimist. Menetluste mahu normaliseerumisel jätkub tavapärane praktika. Ka lubade maht on tõusnud, kui varem oli metsateatise otsus ühel A4 lehel, siis nüüd seitsmel.
KeA soovitab metsaomanikel enne teatise esitamist nende kodulehte vaadata, kus on kogu info elurikkuse ja liikide kohta olemas. Praktikas on aga jätkuvalt nii, et omanik ei tea, milliseid piiranguid kavatsetakse juurde seada. Erametsaliit on seisukohal, et maaomanikku tuleb suhtuda lugupidavalt ja teda tuleb informeerida soovist tema maal inventuure teha ning loomulikult ka kaitsepiirangute kehtestamise plaanist. KeA-l on uus e-maili teavitussüsteem arenduses ja nad loodavad selle sügiseks tööle saada.
EEML soovis teada, kas metsise elupaigas tehtav valgustusraie on käsitletav raiena, mille korral tuleb järgida pesitsusrahu. KeA andis pärast koosolekut järgmise selgituse:
Ka valgustusraie korral tuleb järgida lindude pesitsusrahu reegleid. KeA juhise järgi on valgustusraie küll vähese mõjuga tegevus, kuid kaebuste korral reageerime ja kui tuvastatakse kindel pesitsus, siis raied ka peatatakse. Metsise elupaigad, kui kaitsealuse liigi leiukohad, on kohad kus raied, sh valgustusraied, on kõrgendatud tähelepanu all, kuid pesitsusrahu põhimõtted selle tõttu ei erine. Metsise kanadel pole pesakoha valikul kindlat kasvukoha eelistust (pesi on leitud väga erinevatest kohtades), mistõttu tuleb ka valgustusraiel iga kord veenduda, ega konkreetses noorendikus pole metsisekana pesitsema asunud.
