Eesti Maaülikooli nooremteadur Mikko Buht kirjutab märtsis ilmunud õppelehe Sinu Mets 71. numbris värskematest metsateaduse uudistest:
- Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli vanemteaduri Jürgen Aosaare juhtimisel uuriti viljakates kaasikutes tehtud valgustusraie lühiajalist mõju puistu süsinikuringele.
- Juba üle kümne aasta on Eesti Maaülikool (EMÜ) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teinud koostööd, et meie majandusmetsad kasvaksid tulevikus kiiremini, oleksid haiguskindlamad ja et sealsed puud oleksid paremate tüveomadustega.
Valgustusraie mõjutab viljakate kaasikute süsiniku sidumise võimet
Metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli vanemteaduri Jürgen Aosaare juhtimisel uuriti viljakates kaasikutes tehtud valgustusraie lühiajalist mõju puistu süsinikuringele. Uuring viidi läbi mineraalmullal kasvavas 6-aastases arukaasikus, kus puistu algne tihedus oli 17 500 puud hektari kohta, ja kuivendatud turvasmullal kasvavas 12-aastases sookaasikus, algtihedusega 43 000
puud hektari kohta. Mõlemasse puistusse rajati kolm katsevarianti: esimesele alale jäeti kasvama 1500 ja teisele 2500 puud hektari kohta, kolmas ala jäeti puutumata ehk kontrollalaks.
Mis on valgustusraie?
Valgustusraie on üks hooldusraie liike, mida tehakse noortes puistutes eesmärgiga reguleerida puistu tihedust, liigilist koosseisu ja anda kasvueelis kvaliteetsemate omadustega puudele.
Katsealad rajati suvel ning süsinikuringlust uuriti raiele järgneval aastal. Leiti, et mõlema katseala kontrollpuistud ning mineraalmullal kasvavad valgustusraie läbinud puistud olid jätkuvalt süsinikku siduvad ökosüsteemid. Samas turvasmullal kasvavad hõredamaks raiutud puistud olid süsinikku emiteerivad. Peamine põhjus oli sookaasikute aastane kõrgem mullast väljuv süsinikuvoog (mullahingamine) võrreldes arukaasikutega.
Mis on mullahingamine?
Heterotroofseks mullahingamiseks nimetatakse CO2 väljumist mullast orgaanilise aine lagunemise tulemusena.
Millal on mets süsinikku siduv ökosüsteem? Et selgitada metsaökosüsteemi süsiniku sidumise ja heitmise vahekorda, tuleb hinnata puude ja alustaimestiku maapealset ja maa-alust kasvu ning mullast väljuvat süsinikuvoogu. Fotosünteesi käigus seovad puud ja alustaimestik süsinikku ning talletavad selle enda kõikidesse osadesse – see ongi süsiniku sidumine. Puude elutegevuse käigus langevad lehed, okkad ja oksad, surevad ja lagunevad puud ja alustaimestik – kõik see lagundatakse bakterite poolt metsamullas ning selle käigus vabaneb süsinik ehk CO2 taas atmosfääri. Et teada saada, kas mets on süsinikku siduv või emiteeriv ökosüsteem, tuleb metsa seotava süsiniku kogust kõrvutada sealt väljuva kogusega.
Artikkel ilmus ajakirjas European Journal of Forest Research. Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Järglaskatsed aitavad rajada kiirema kasvu ja parema kvaliteediga puistuid
Juba üle kümne aasta on Eesti Maaülikool (EMÜ) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) teinud koostööd, et meie majandusmetsad kasvaksid tulevikus kiiremini, oleksid haiguskindlamad ja et sealsed puud oleksid paremate tüveomadustega. Projekti veavad EMÜ metsaselektsiooni peaspetsialist Tiit Maaten ning RMK seemnemajanduse peaspetsialist Aivo Vares, kes on ühtlasi Maaülikooli metsataimekasvatuse külalisprofessor.
Programm keskendub neljale puuliigile: mänd, kuusk, arukask ja sanglepp. Metsast valitakse välja kõige paremate väliste tunnustega puud (plusspuu) ning korjatakse nende seemned. Et kontrollida seemnest kasvavate puude pärilike omaduste headust, rajati üle Eesti järglaskatsealad. Igale alale istutati plusspuudelt varutud seemnetest kasvatatud 25 noort puud. Näiteks männi järglaskatsealad asuvad Saaremaal, Kagu-Eestis, Ida-Virumaal ja Pärnumaal.
Istutamise järel hinnatakse puude kasvu, okslikkust, okste asendit ja jämedust. Lisaks hinnatakse puude mitmeladvalisust, tüve koonet ja sirgust. Projekti eesmärk on leida parimate omadustega puud, mis aitavad kujundada meie tuleviku metsasid.
Puude parendamises saame palju õppida soomlastelt ja lätlastelt, kes on meist selles valdkonnas ees. Näiteks Soomes on kõige enam tegeletud arukase parendusega ja sealsed tulemused on märkimisväärsed – kaasikud on kuni 30 protsenti tootlikumad võrreldes sõjajärgse perioodiga.
Parendusprogramm on praegu täies mahus käimas ning peagi on oodata esimesi tulemusi.