Eesti Metsaselts taastas metsasektori tunnustamise, mis vahepeal oli hääbunud. Tunnustusi jagati 17. aprillil toimunud metsanduse visioonikonverentsil Tartus, Ylicool House’is.
Tunnustusi jagati kuues kategoorias, et väärtustada üksikisikuid, organisatsioone ja meeskondi, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud metsanduse kestlikule arengule ja panustanud olulisel määral metsanduse valdkonda. Konkursile esitati 37 ettepanekut kõikide kategooriate lõikes.
Aasta metsanduskoostöö tunnustuse pälvis PEFC jätkusuutliku metsamajandamise standardi töörühm, kelle tegevus on kantud pühendumusest kestlikule mõtteviisile, vastutustundlikule ja järjepidevale arendusprotsessile ning ennekõike suurepärasele ja metsandussektori kõiki osapooli kaasavale koostööle. Töörühma kuulusid 30 erineva metsandusorganisatsiooni esindajad, kelle mitme aasta pikkuse panuse tulemusena uuendati jätkusuutliku metsamajandamise standard. Auhinna võttis vastu töörühma moderaator Gunnar Reinapu.
Aasta metsanduse innovatsiooni auhind anti tähelepanuväärse koostöövormi eestvedajatele – Eesti Maaülikoolile ja Foreko Grupile. Ettevõtjate ja haridus-teadusasutuse ühine koostöömudel võimaldab pakkuda sektorile värskeid ideid ning on suurepäraseks eeskujuks ja innustuseks uute algatuste tekkimisel. Aasta metsanduse innovatsioonikoostöö keskendub lehtpuuistandike rajamisele ja nende sihipärasele majandamisele. Auhinna võttis vastu Andres Olesk, Foreko Gruppi kuuluva Valga Puu OÜ juht.
Metsandussektori aasta sõbra tiitliga tunnustati ökoloog Jaan Liirat, kelle mitmekülge tegevus on olulisel määral kaasa aidanud metsanduse valdkonna arengule ning laiemale mõistmisele ühiskonnas. Ta on toetanud ökohüvede paremat määratlemist, aidates integreerida «rohelisemat» vaadet metsameeste sõnavarasse ja otsustesse. Ta on üks võtmeisikuid, kes aitab ühiskondlikus debatis sammhaaval pooli lähendada ja ühisosa leida. Tema pühendumus ja karisma on teinud temast tõelise metsandussektori sõbra.
Aasta tegu metsandussektoris on toonud Eesti metsandusele ja riigile ülemaailmset tuntust. Kutsemeisterlikkuse suursündmus oli 34. raiespordi maailmameistrivõistluste korraldamine 2023. aastal, kus osales 300 võistlejat ja väliskülalist 22 erinevast riigist üle maailma. Raiespordi maailmameistrivõistluste projektijuht oli Mart Kelk. Lisaks suurepärastele võistlustingimustele said külalised osa mitmekülgsest Eesti loodust ja kultuuri tutvustavast huviprogrammist. Võistluste korraldamisel pöörati olulist tähelepanu keskkonnamõjusid leevendavatele nõuetele. Võistlusi saatis erakordselt suur menu – meediakajastusi ilmus üle 70 üle maailma.
Pikaajaline panuse metsandussektorisse kategoorias tunnustati Eesti metsanduse suurkuju Hardi Tullust. Ta on Eesti metsandust ja metsateadust arendanud viie viimase aastakümne jooksul, olles figureerinud mitmetel kõrgetel teaduslikel ametipositsioonidel. Lisaks on ta osalenud arvukate hariduslike ja metsanduslike nõukogude-komisjonide töös. Ta on edukalt ellu viinud 38 teadusprojekti ning ka hetkel kureerimas 5 teadusprojekti. Tema uuringud hõlmavad nii kiirekasvuliste puuliikide kasvu mõjutavaid tegureid kui ka turbe-, valikraiete ning püsimetsanduse rakendamisvõimalusi Eestis. Oma tegevusega on ta mõjutanud paljusid põlvkondi metsamehi ja -naisi. Hardile antakse tunnustus üle lähipäevil, kui ta töölähetusest naaseb.
Aasta noor metsandustegija 2024. aastal on Pille Ligi. Ta on aktiivne kaasamõtleja ja tasakaalu taotlev tegutseja mitmetes valdkondades, kuid eelkõige vabatahtliku loodushoiu edendamises. Ta on oluliselt mõjutanud noori, pakkudes neile nii praktikavõimalusi kui kaasa löömist rahvusvahelistes projektides. Ta on olnud nende eestvedajate seas, tänu kellele on Eesti metsandussektori tööjõuturul edukalt rakendunud kutsete süsteem.
Igale tunnustuse saajale kingiti tuntud klaasikunstniku Kristiina Oppi klaasi ja puidu kombinatsioonis loodud meene, mille klaasist osale olid kinnitatud reljeefsed rohelisest klaasist lehed. Iga leheke oli kunstniku poolt käsitsi lihvitud ja unikaalne, üheskoos sümboliseerides puude võrasid ning nende omavahelist sidusust. Igale tunnustuse kategooriale valiti Eestis kasvava erineva puuliigi puidust alus, mis iseloomustab sümboolselt just selle tunnustuse kategooriaga seotud väärtusi. Lisaks sai iga tunnustuse saaja Järvselja Kuningamänni seemnest kasvatatud järglase. Aasta noore metsandustegija tunnustuse saaja pälvis veel 1000 euro suuruse preemia, et anda hoogu juurde tema tegemistele.
Metsanduse visioonikonverentsi galeriiga saad tutvuda siin.