Eesti suurima, Võrumaa Metsaühistu tegevjuht Erki Sok kirjutab, et eelmisel aastal oli ühistu peamine fookus metsaomanike huvide eest seismisel ja oma tegevusega tõestati, et poliitikas saab kaasa rääkida ka pealinnast kaugel Eesti äärealal tegutsedes.
Erki Sok,
Võrumaa Metsaühistu tegevjuht
Kui metsaomanikud hakkasid mullu aprillis Natura metsamaa toetust taotlema, siis said Haanja looduspargis kinnistuid omavad metsaomanikud halva üllatuse osaliseks – väga paljud piiranguvööndid olid muudetud nende teadmata suuremal või vähemal määral sihtkaitsevöönditeks.
Ootamatud karmid piirangud
Omanikel tekkis loomulikult palju küsimusi ja murekohti, millega metsaühistu poole pöörduti. Pidime selgitama, kas vahepeal on omanike teadmata Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muudetud, miks täiendavad piirangud seati ja mida täpsemalt kaitstakse. Küsiti sedagi, kas sihtkaitsevööndi kui kõige rangemate kaitsereeglitega ala loomine on ajutine või igavene, ning prooviti selgeks saada, mis on lubatud ja mis keelatud.
Metsaomanikel oli keeruline mõista, miks sihtkaitsevööndi piirid on ebaloomuliku kujuga ega kattu ei kinnistu ega muude oluliste looduslike piiridega. Inimestel oli hirm, et kui nad kinnitavad Natura metsamaa toetuse avalduse, siis äkki võetakse seda kui nende nõusolekut uute piiride aktsepteerimiseks.
Kõigile küsimustele ei teadnud vastust ka metsaühistu ja hakkasime koos Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna, keskkonnaameti ja Eesti Erametsaliiduga kohe aktiivselt lahendusi otsima.
Metsaomanike huvide kaitse
Ühel hetkel tunnetas Võrumaa Metsaühistu juhatus, et paljud küsimused vajavad vastuseid Eesti vabariigi valitsuse tasemel. Seetõttu kutsusime oma korralisele üldkoosolekule nii kliimaminister Kristen Michali kui keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra.
Kumbki kutsututest ei saanud koosolekul osaleda, kuid nende asemel osalesid koosolekul külalistena keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhataja Taavi Tattar ja metsaosakonna peaspetsialist Madis Kullamaa.
Maaomanike kitsenduste teema on jätkuvalt aktuaalne ja otsitakse kompromisse. Tänavu jaanuaris tuli metsaühistu eestvedajatega Võrru kohtuma kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. Veebruaris osalesime Igor Taro kutsel riigikogu keskkonnakomisjoni koosolekul, kus arutleti omanikupoolse vabatahtliku looduskaitse rakendamise võimalikkuse üle.
Oleme aktiivselt kaasa rääkinud poliitika kujundamises. Näiteks tegime rahanduskomisjonile ettepaneku loobuda metsateatiste riigilõivuga maksustamisest. Oleme hoidnud end kursis ka Nursipalju harjutusväljaku laiendamisega ning sobivas kohas avaldanud arvamust metsaomanike huvide eest seismiseks.
Üraskid valmistavad muret
Loomulikult valmistavad Võrumaa metsaomanikele looduskaitseliste piirangute kõrval muret ka praktilised metsamajanduslikud küsimused, millega ühistus neid aidata proovime. Viimaste põuaste suvede valguses on kuuse-kooreürask siinsetes metsades omajagu kurja teinud ning omanikke huvitab, miks üraskid nii aktiivselt levivad ja miks nad just kuuski kimbutavad.
Viimane Võrumaa Metsaühistu korraldatud kuuse-kooreüraski kahjustuste õppepäev oli väga rahvarohke nagu ka teised ühistu korraldatud koolitused. Lektoriks kutsusime Eesti ühe kõige targema spetsialisti üraskite teemal – entomoloog Heino Õunapi Eesti Maaülikoolist.
Kuidas ja mida täpselt võiks ja peaks oma kuusemetsas tegema – seda aitavad välja selgitada metsaühistute juures olevad metsakonsulendid. Loomulikult oskavad konsulendid nõu anda ka kõigis teistes metsamajandamist puudutavates küsimustes. Konsulentide kontaktid leiab metsaühistute kodulehtedelt ja esmane nõuanne on kõigile metsaomanikele tasuta.