Metsast saab seeni-marju ja meelerahu
Küsitlus väikeses metsaomanike ringis näitas, et puiduga mitte seotud metsakasutuses kippus lõõgastus korilusest tähtsam olema. Kõigepealt panin ritta, mis on tavapärased metsaannid ehk see, mida metsaomanik oma metsast võiks saada peale puidu. Kasutasin Erametsakeskuse väljaannet
Metsaomanikud – eriline staatus Eesti ühiskonnas
Võimalus omada metsa on eriline. Üks, mis selle eriliseks teeb, on metsa pikk eluiga. Kui metsaomanik korraldab raiet, tähendab see tavaliselt nende puude raiumist, mille on istutanud eelkäijad või mis ise on kasvama hakanud enne
Metsaomand kasvatab omanikku
Taasiseseisvunud Eesti metsaomanikud on jõudnud läbi käia pika kasvamise tee. Maareform jääb järjest kaugemale minevikku. Eestis on üle 100 000 metsaomaniku, kellest suurem osa on läbi käinud omanikuks kasvamise tee. Nüüd ollakse palju teadlikumad, metsad
Paljudele meeldivad raiesmikud
Lugu on ilmunud ajalehes Maa Elu. Jutt käib looduse liikidest, kes oskavad hästi raiesmikule omaseid ja vaid lühiajaliselt püsivaid tingimusi ära kasutada. Need, kes otsemaid raiesmikule saabuvad, on dendrofaagsed ulukid ehk puude ja põõsaste osadest
Mets mõjutab kliimat ja vastupidi
Mets mõjutab kliimat ja vastupidi Ilm on teatud ajal piirkonnas valitsev atmosfääri seisund, mis muutub kiiresti ja pidevalt. Kliima on mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus pikal ajaskaalal. Kliima võib kõikuda või muutuda. 2018. aasta kevadel
Mets parandab vete kvaliteeti
Mets aeglustab vee äravoolu ja vähendab toitainerikaste vete kiiret jõudmist veekogudesse, teisalt on metsal tähtis roll vee tagasijõudmisel ringlusesse. Metsa majandajad puutuvad metsa vetele avaldatava mõjuga kokku näiteks lageraie korral. Kui suured puud, kes imavad