Mets mõjutab kliimat ja vastupidi
Ilm on teatud ajal piirkonnas valitsev atmosfääri seisund, mis muutub kiiresti ja pidevalt.
Kliima on mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus pikal ajaskaalal. Kliima võib kõikuda või muutuda.
2018. aasta kevadel ilmus maaülikooli kodulehele uudis järjekordsest metsa ja kliima vastastikuste mõjude teemal tehtud uuringust. Rahvusvaheline teadlasterühm, kuhu kuulus ka Eesti maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, oli jõudnud järeldusele, et kuivusest põhjustatud muutused metsade liigilises koosseisus võimendavad kliima mõju metsade võimele siduda süsinikku. Kokkuvõtlikult asja sisu:
- Elujõulistel metsadel on tähtis roll üleilmses süsinikuringes. Metsad neelavad atmosfäärist süsihappegaasi (CO2, peamine kasvuhoonegaas) ja talletavad seda biomassis.
- CO2 neelates mõjutavad metsad kliimat ja samas mõjutavad kliimamuutused metsade süsiniku sidumise võimet. Mõju avaldub sedakaudu, et õhutemperatuur ja vee kättesaadavus, millest oleneb metsa produktiivsus, muutuvad.
- Kui need tegurid muutuvad, hakkab muutuma metsa liigiline koosseis ja toimuvad ulatuslikud muutused metsade produktiivsuses.
Uuringu tulemused näitasid, et kliimamuutustest mõjutatud metsad on muutumas intensiivselt. Lihtsustatult öeldes kehtib seos, et kliimas, mis muutub niiskemaks, puude biomass suureneb, ja seal, kus kliima muutub kuivemaks, väheneb. Sellega on omakorda seotud metsa süsiniku sidumise võime. Kui öelda veel lihtsamalt, siis kuivus kahandab metsa produktiivsust ja ühtlasi ka süsiniku sidumise võimet ning need muutused võivad avalduda kiiremini kui seni on arvatud.
Metsad võivad jõuda tundrasse…
Ajas tagasi vaadates on Maa ajaloos olnud perioode, mil süsihappegaasi kogused atmosfääris on olnud suuremadki kui praegu, vete tase on väga suurelt kõikunud jne. Ometi eristatakse noid aegasid praegusest, sest alles viimased paarsada aastat pole need protsessid olnud ainult looduslikud, vaid kliimat on hakanud mõjutama Maal elavate inimeste tegevus. Loodetakse, et kui inimesed teadlikult oma tegevust muudavad, on võimalik kliimamuutusi aeglustada.
Ühelt poolt uuritakse kliimamuutuste võimalikke põhjuseid ja seoseid ning teisalt proovitakse seaduste abil inimtegevust muuta suunas, kus atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside kogused vähenevad. Üks objektidest – olgu uuringute või seadusloome poolel – on ikka kliima kujunemises tähtsat rolli kandev mets. Kui seadusloomesamme tehakse Brüsselis, vaadeldakse terve Euroopa Liidu metsa. Näiteks 2017. aastal arvestati, et Euroopa Liidus on kokku 182 mln ha metsa ja mets katab 43% liidu pindalast ning seob igal aastal süsihappegaasi ligikaudu sellises koguses, mis on võrdväärne ELi kasvuhoonegaaside heite 10 protsendiga.
Kliimamuutuste teemaga on seotud hulk prognoose – mis Maal hakkab toimuma, kui kliima järjest soojeneb? Metsaga seotud prognoosid on ajakirjas Eesti Mets lühidalt kokku võtnud metsateadlane Kalle Karoles: suure kliimamuutuse korral võib metsa põhjapiir nihkuda senistele metsatundra aladele, lehtpuumetsad võivad hõlmata osa boreaalse taigavööndi lõunaosast ning kui vaadata Maad tervikuna, on mõjud suuremad just põhjapiirkondade metsadele.
Kalle Karoles märgib samas artiklis: „Ilmselt pole kaugel aeg, kui metsandustegevuse tulukust ei hinnata üksnes otseselt puidust ja teistest metsasaadustest saadava majandustulu alusel, vaid üliaktuaalseks muutub süsiniku sidumisega kaasnev komponent ning sellest lähtuv mahuline ja rahaline arvestus.” Ta rõhutab, et suurem mõju kliimale on samas siiski troopiliste maade metsadel – „peamine metsanduslik abinõu, mis aitaks piirata kasvuhoonegaaside heidet ja peatada võimalikke kliimamuutusi, on peatada metsade hävitamine ja maakasutuse muutused troopilistes maades; veel parem oleks aga metsade ulatuslik taastamine nii vihmametsade kui kuivade troopiliste heitlehiste metsade piirkonnas. Kindlasti tuleks piirata hiiglaslike maastikutulekahjude ulatust, eeskätt Aafrikas.”
Seoseid on rohkem kui seni teada
Teateid uutest teadusuuringutest ja avastustest tuleb järjest, kuna kaugeltki mitte kõik metsade ja kliimamuutuste seostest selge veel ei ole. Näitena seega veel üks teadusuudis, mis tuli välja eelmisel aastal. Selles on juttu uuringust, kus keskenduti metsa muudele mõjudele peale süsihappegaasi sidumise ja talletamise võime.
Leiti, et metsad täidavad seniarvatust palju suuremat rolli planeedi jahutamisel. Võrreldes rohumaade ja põldudega talletavad metsad sageli rohkem päikesekiirgust, aga annavad samas ka õhku rohkem niiskust ning mõjutavad seega maapinna lähedal toimuvat õhu liikumist rohkem kui madalama taimkattega alad.
Vt ka Kalle Karolese kirjutist „Metsade mõjust süsinikuringele ja kliimamuutustele” Eesti Metsas 1/2010