Metsloomad aitavad metsasidet hoida
Paljudel on tavaks jõulude paiku viia metsloomadele toitu. Metsloomade lisasöötmine on üldiselt jahimeeste rida, kuulub ulukihoolde valdkonda ja käib kindlate reeglite järgi. Lisasöötmine või näiteks soolakute ülespanek võib teatud juhtudel teenida ka metsamajanduslikke huve (nt
Mets maandab pingeid ja teeb tervemaks
Metsateraapia eripära on, et ei pea rassima, jooksma, kepikõndi tegema – saab lihtsalt olla. Kes metsas end hästi tunneb, see vaevalt hakkab enda jaoks väga põhjalikult sõnastama, mida see tunne endast täpselt kujutab. Samas on
Metsamure saadab eestlast läbi aja
Mets võib olla inimese pingete maandaja, aga võib olla ka põhjus, mis Eesti ühiskonnas pingeid tekitab. Appihüüded Eesti metsade väidetava laastamise pärast ulatuvad metsandusloolase Toivo Meikari järgi kaugele ajalukku. 18. sajandi lõpul kurdeti üldiselt puidupuudust,
Eestlased ja mets
Eestlased hindavad metsa väärtusi, aga metsandusteemadest teavad vähe. Kui palju eestlane metsas käib? Arvandmeid nendest, kes metsas/looduses puhkamas käivad, saab riigimetsast. Ka mõnele erametsamaadele rajatud looduse õpperajale on paigaldatud spetsiaalsed külastajate lugejad, kuid üldandmeid sealt
Metsast saab seeni-marju ja meelerahu
Küsitlus väikeses metsaomanike ringis näitas, et puiduga mitte seotud metsakasutuses kippus lõõgastus korilusest tähtsam olema. Kõigepealt panin ritta, mis on tavapärased metsaannid ehk see, mida metsaomanik oma metsast võiks saada peale puidu. Kasutasin Erametsakeskuse väljaannet
Metsaomanikud – eriline staatus Eesti ühiskonnas
Võimalus omada metsa on eriline. Üks, mis selle eriliseks teeb, on metsa pikk eluiga. Kui metsaomanik korraldab raiet, tähendab see tavaliselt nende puude raiumist, mille on istutanud eelkäijad või mis ise on kasvama hakanud enne