Mets aitab hoida minevikusidet
Kivihunnik metsas võib olla märk vanast hoonest, lubjaahjust, kiviaiast jne. Kui ainult kogemuse järgi ütelda, siis metsa pärandkultuur on see, millest erametsaomanik räägib erilise emotsiooniga – soojalt ja uhke olles. Kohe tuleb meelde üks Pärnumaa
Mets toidab jahimeest
Jahindust on liigitatud ka metsa kõrvalkasutuseks, aga tänapäeval on selle tähendus märksa laiem. Metsaomanikuks võib Eestis saada igaüks, kellel on selleks tahtmist ja metsamaa ostuks raha. Jahimeheks igaüks nii lihtsalt ei saa. Jahimeheks saada tahtja
Metsloomad aitavad metsasidet hoida
Paljudel on tavaks jõulude paiku viia metsloomadele toitu. Metsloomade lisasöötmine on üldiselt jahimeeste rida, kuulub ulukihoolde valdkonda ja käib kindlate reeglite järgi. Lisasöötmine või näiteks soolakute ülespanek võib teatud juhtudel teenida ka metsamajanduslikke huve (nt
Mets maandab pingeid ja teeb tervemaks
Metsateraapia eripära on, et ei pea rassima, jooksma, kepikõndi tegema – saab lihtsalt olla. Kes metsas end hästi tunneb, see vaevalt hakkab enda jaoks väga põhjalikult sõnastama, mida see tunne endast täpselt kujutab. Samas on
Metsamure saadab eestlast läbi aja
Mets võib olla inimese pingete maandaja, aga võib olla ka põhjus, mis Eesti ühiskonnas pingeid tekitab. Appihüüded Eesti metsade väidetava laastamise pärast ulatuvad metsandusloolase Toivo Meikari järgi kaugele ajalukku. 18. sajandi lõpul kurdeti üldiselt puidupuudust,
Eestlased ja mets
Eestlased hindavad metsa väärtusi, aga metsandusteemadest teavad vähe. Kui palju eestlane metsas käib? Arvandmeid nendest, kes metsas/looduses puhkamas käivad, saab riigimetsast. Ka mõnele erametsamaadele rajatud looduse õpperajale on paigaldatud spetsiaalsed külastajate lugejad, kuid üldandmeid sealt