Eestlased ja mets
Matkaraja laudtee üks kilpidest varjab seadet, mis registreerib kõik laudteed pidi sammujad. (Foto: Eesti Erametsaliit)

Eestlased ja mets

Eestlased hindavad metsa väärtusi, aga metsandusteemadest teavad vähe.

Kui palju eestlane metsas käib? Arvandmeid nendest, kes metsas/looduses puhkamas käivad, saab riigimetsast. Ka mõnele erametsamaadele rajatud looduse õpperajale on paigaldatud spetsiaalsed külastajate lugejad, kuid üldandmeid sealt ei saa.

RMK puhkemajanduse objekte külastavad eestimaalased ja väliskülalised aastas üle kahe miljoni korra, 2017. aastal näiteks 2,4 miljonit korda. RMK märgib, et külastatavus kasvab iga aastaga 3–5%. RMK külastusuuringu järgi armastavad looduses puhata kõige rohkem 25–44aastased inimesed, naised veidi rohkem kui mehed. Sama uuringu kohaselt on 85% külastajatest tunnistanud, et looduses viibimine suurendab nende sotsiaalset, vaimset ja füüsilist heaolu.

Metsad on väärtuslikud küll

Loodusega tutvumise võimalust looduse- ja matkaradade abil hindasid kõrgelt ka inimesed, kes osalesid tänavuses eestlaste keskkonnateadlikkuse küsitluses, mille tellija oli Keskkonnaministeerium. Tulemusi üldistades on küsitlejad kokkuvõtvalt järeldanud, et viimase 12 kuu jooksul on looduses käinud 83% Eesti elanikest ning just looduse õpperadasid või matkaradasid on kasutanud 55%.

Seesama küsitlus on märkimisväärne, kuna esmakordselt võeti keskkonnateadlikkuse taset selgitades metsandus käsile eraldi teemana.

Metsade väärtust nägid küsitluses osalenud inimesed eelkõige selles, et need:

  • toodavad puhast õhku ja pakuvad meeldivat keskkonda puhkamiseks;
  • kujutavad endast puhast elukeskkonda, mis tagab liigirikkuse ja pakub inimestele ka otsest kasu (metsaannid ja puit).

Valdav osa vastajaist (ja küsitlustulemuste üldistamise järel ka valdav osa Eesti elanikkonnast) peab metsa väärtuslikuks ressursiks, sest:

  • puit on keskkonnasõbralik materjal (91% elanikest) ja
  • metsad on tähtsad kliimamuutuste leevendajad.

Majandamist pigem piiraks

Huvitavaid hoiakuid kajastavad küsitluse tulemused metsade majandamise suhtes. Üldistatud tulemuste järgi on märgitud, et 77% Eesti elanikkonnast pooldab raiemahtude vähendamist, pool elanikest aga on arvamusel, et puude raiumine on õigustatud ainult erandjuhtudel (näiteks kui puu on langemisohtlik).

Elanikest 33% arvab, et eraomanikel on õigus piiranguteta oma metsa hallata, kuid 54% arvab, et eraomanikel seda õigust pole. Seda, kuidas Eestis metsi hallatakse, peab Eesti riigi siseasjaks 63% elanikest. 60% elanikest arvab, et majanduskasvule aitab kaasa metsade kaitse.

40% elanikest arvab, et rangelt kaitstavaid metsi on piisavalt ja 30% arvab, et praegu range kaitse all olev metsapind veel piisav ei ole.

Peamist vastutust Eesti metsade liigirikkuse säilitamise eest omistatakse selle küsitluse järgi kõige sagedamini metsaomanikele (84%) ja RMK-le (82%), suhteliselt tihti (77%) ka Keskkonnaministeeriumile. Kohalikku omavalitsust peab selles vastutajaks 61%, riigikogu 50%, Euroopa Liitu 18%, iseennast peab otseselt vastutavaks 28% elanikest.

Elanikest 52% on arvamusel, et nende tegevus metsade seisundit ei mõjuta.

Enda informeeritust Eesti metsadega seotud teemadest hinnati madalalt: 61% elanikest on lähtuvalt küsitluse tulemustest oma hinnangul metsanduse teemadega halvasti kursis.

Vanemad ja nooremad

Küsitluse tulemuste interpreteerijad ei ole kahjuks saadud andmeid analüüsima hakanud. Huvitavaid tulemusi võiks ehk saada kas või sellest, et leiti:

  • Selle poolt, et metsade haldamine on Eesti riigi siseasi ja et metsade kaitse aitab kaasa majanduskasvule, on keskmisest sagedamini nõus 65-aastased ja eakamad.
  • Metsade tähtsust tunnetavad kõige enam 50–64-aastased, kes keskmisest sagedamini on nõus sellega, et puit on keskkonnasõbralik materjal ja et nende heaolu sõltub metsade seisundist.
  • Huvi metsanduse teemade väljendavad keskmisest sagedamini 60-aastased ja eakamad (61% huvitatuid).

Teiste näitajate järgi on metsanduse teemadest huvitatud kõrgharidusega inimesed (64% huvitatuid), Põhja- või Lõuna-Eesti inimesed (vastavalt 70% ja 64%), suurtes linnades (v.a Tallinn) või maal elavad inimesed (vastavalt 69% ja 61%) ning metsaomanikud (85%).

Mittehuvitatuks peavad end keskmisest sagedamini 15–19-aastased (56% pole huvitatud), pealinlased (44%) ja väikelinnade või alevite elanikud (50%).

Küsitlusega selgitati muu hulgas, kui tähtsaks inimesed peavad inimliiki teiste liikidega võrreldes. Tulemus kipub kokku kõlama punktidega, mis eelpool välja toodud vanemate inimeste metsahoiakute kohta: 50–64-aastased nõustuvad keskmisest sagedamini sellega, et kõigil liikidel on inimesega võrdne õigus elule (nõus 94%) ning pole keskmisest sagedamini nõus sellega, et inimesed on määratud valitsema ülejäänud looduse üle (täielikult ei nõustu 67%). Alla 30-aastastest  arvab 40%, et inimesel on õigus muuta looduskeskkonda oma vajadustest lähtuvalt.

Küsitluse kokkuvõttes märgitakse, et 2016. aastaga võrreldes on nüüd metsade majandamise jätkusuutlikkus probleemina teravamalt esil, kuid ka selle tulemusega pole analüüsini mindud.


Allikad: RMK; Keskkonnaministeeriumi tellitud „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring” (august 2018)

Sulge menüü