Mets aitab hoida minevikusidet

Mets aitab hoida minevikusidet

Kivihunnik metsas võib olla märk vanast hoonest, lubjaahjust, kiviaiast jne.

Kui ainult kogemuse järgi ütelda, siis metsa pärandkultuur on see, millest erametsaomanik räägib erilise emotsiooniga – soojalt ja uhke olles. Kohe tuleb meelde üks Pärnumaa vana talukoht, üks Viljandimaa vana mänd ja Valgamaa tamm, millega seotud legendid, põline teekoht Järva- ja Raplamaa piiril, metsavendade punkriase Raplamaal jne.

Päris seletuse leiab Lembitu Twerdianskilt: „Pärandkultuuri mõiste avamiseks võib teda käsitleda kui meie esivanemate elu ja tegevuse jälgi maastikul. /…/ Kitsamalt võttes on pärandkultuur osa rahvakultuurist kui rahva traditsioonilisest ainelise ja vaimse kultuuri pärandist.”

Avalikud objektid

Metsade pärandkultuur jututeemana kajas kõige rohkem 2000. aastate teisel poolel, kui RMK eestvõttel käis üle-eestiline pärandkultuuriobjektide inventuur, andmete kogumine ja kaardile kandmine. Sellega paralleelselt hakkas riik Erametsakeskuse kaudu maksma toetusi metsamaale jäävate objektide säilitamiseks ja eksponeerimiseks. Korrastati vanu lubjaahjusid, võsast raiuti puhtaks vanu linaleoaukusid, talu- ja metsavahikohtasid jne. Toetuse abil korrastatud objektide puhul kaasneb kohustus võimaldada kõikidele huvilistele ligipääs.

2009. aasta alguses otsustas keskkonnaministeerium toetatavate objektide loetelu lühendada – 113 nimetusest jäi alles 15, mis kõik n-ö puistupõhised – metsastunud pargid, endised katsekultuurid, vaigukogumispunktid jms. Viimase muudatusega paar aastat tagasi arvati objektide nimekirjast välja ajaloosündmuste ja traditsioonidega seotud puistud, „sest nende puhul puuduvad üheselt mõistetavad maastikumärgid”. Nimekirja lisati vanad metsaestakaadid ja saeveskid.

Toetuse kasutajate hulk on suhteliselt väike. 2016–2018 on küsitud toetust mõisapargi ratastooliraja pikendamiseks; laudtee ehituseks ja mitme infostendi paigaldamiseks; mitme vana pargi ja ühe dendraariumi kordategemiseks; mitme tammegrupi hoolduseks.

Vanad ja uued märgid

Loodusväärtuste puhul ohjavad metsas tegutsejat seadused, pärandkultuuriobjektide puhul on enamasti ainsaks ohjajaks ja otsustajaks tegutseja ise. Kas säilitab näiteks raietööde tõttu nähtavale tulnud vana kiviaia või ei märkagi, kui kokkuveotraktor aiast risti üle sõites selle laiali lammutab? Kas jätab kasvama metsa sisse kasvanud vana talukoha õuepuud?

Iseloomulik on, et 1990. aastail tagasi saadud ning siis või hiljem erastatud või ostetud metsaosades ei ole ainult oma perega seotud või oma peres teada olevad minevikumärgid. Tänapäeva metsaomanikud hoiavad tihti alles ka nõukogudeajal laiali pillutatud või viimastel aastakümnetel linnadesse kolinud naabrite mälu. On omanikke, kes teavad jutustada nüüd tema metsamaale jääva mitme talu lugusid.

Kehvemas seisus on need, kes on metsaomanikuks saanud piirkonnas, kus oma pere juuri pole. Lembitu Twerdianski rõhutab, et pärandkultuur on kaitseta eelkõige teadmatuse tõttu. Just sellepärast oli vaja üle-eestilist inventuuri, et uutel omanikel oleks võimalik mingitki infot leida, millised minevikujäljed nende maadel olla võivad.

Pärandkultuur kasvatab erametsades järjest juurde uusi kihte: tänapäeva metsaomanikud on juba nii pika staažiga, et nad on jõudnud metsa jätta ka omi jälgesid, näiteks uued nimetused mõnele omarajatud metsaosale, juurde ehitatud teelõigule jm. Metsad on saanud nimesid näiteks omanike laste järgi.

Päris kindlasti ei jõua uued märgid RMK kodulehelt leitavasse Eesti pärandkultuuriobjektide andmestikku ja maa-ameti geoportaalist leitavale objektide kaardile, vaid jäävad väiksemasse ringi. Uus kultuurikiht metsas oleks huvitav aines, et tabada tänapäeva metsaomanike metsameelt.

VIKTOR HAAB

Kirjutis ilmus Maalehe Metsalehes 31. jaanuaril 2019.

Palju lisalugemist, ülevaade kõikidest inventeeritud pärandkultuuriobjektidest ja huvitavad materjalid maakondade kaupa: www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur/.

Inventeeritud pärandkultuuriobjektide kaart: maa-ameti (www.maaamet.ee) geoportaal.

Näpunäiteid pärandkultuuriobjektide avastamiseks, hooldamiseks ja säilitamiseks: Jürgen Kusmin „Pärandkultuur ja metsamajandus” (2016), elektrooniliselt loetav

Sulge menüü