Metsaomand kasvatab omanikku
Taasiseseisvunud Eesti metsaomanikud on jõudnud läbi käia pika kasvamise tee. Maareform jääb järjest kaugemale minevikku. Eestis on üle 100 000 metsaomaniku, kellest suurem osa on läbi käinud omanikuks kasvamise tee. Nüüd ollakse palju teadlikumad, metsad
Paljudele meeldivad raiesmikud
Lugu on ilmunud ajalehes Maa Elu. Jutt käib looduse liikidest, kes oskavad hästi raiesmikule omaseid ja vaid lühiajaliselt püsivaid tingimusi ära kasutada. Need, kes otsemaid raiesmikule saabuvad, on dendrofaagsed ulukid ehk puude ja põõsaste osadest
Mets mõjutab kliimat ja vastupidi
Mets mõjutab kliimat ja vastupidi Ilm on teatud ajal piirkonnas valitsev atmosfääri seisund, mis muutub kiiresti ja pidevalt. Kliima on mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus pikal ajaskaalal. Kliima võib kõikuda või muutuda. 2018. aasta kevadel
Mets parandab vete kvaliteeti
Mets aeglustab vee äravoolu ja vähendab toitainerikaste vete kiiret jõudmist veekogudesse, teisalt on metsal tähtis roll vee tagasijõudmisel ringlusesse. Metsa majandajad puutuvad metsa vetele avaldatava mõjuga kokku näiteks lageraie korral. Kui suured puud, kes imavad
Keda tunned, seda oskad hoida
Keda tunned, seda oskad hoida Väljaspool kaitsealasid puutuvad metsaomanikud ametliku liigikaitsega kokku siis, kui nende metsamaal on püsielupaikasid, kus kaitse aluseks on looduskaitseseadus, või vääriselupaikasid, kus kaitse aluseks on omaniku vabatahtlikult sõlmitud leping riigiga. Samas
Kes kõik metsas elavad?
Iga metsas liikuja saab arvestada, et ta kõnnib keskkonnas, mis elupaigaks 16 000–20 000 erinevale liigile. Suur osa sellest mitmekesisusest elab oma elu nii, et inimesed neist midagi ei tea. Veel vähem on teada, kuidas