Metsa väärtusi ei ole võimalik kirjeldada mõne lausega ja igakülgset tervikut oleks raske ka ainsasse artiklisse mahutada. Seda enam, et teadmisi metsa väärtustest tuleb kogu aeg juurde.
Kogusime siia rubriiki tahkhaaval erinevat infomaterjali ja ajalehekirjutisi metsa erinevate väärtuste kohta.
Loe kõiki selleteemalisi postitusi SIIT.
Muutunud maailm räägib ökosüsteemiteenustest
Tõenäoliselt juba lähitulevikus jõuab uus süsteem mingis vormis metsaomanikeni. Alustuseks lihtsustatud näide praegusest ajast: metsaomanikul on raieküps metsaosa, kus ta tahab teha seadusekohaselt lageraie, aga lähikonna inimesed on selle raie
Iga metsaomanik on maastikukujundaja
Võib-olla tasuks raietöid planeerides mõelda: kuidas seda korraldada, et maastik oleks mulle vastuvõetav ka pärast raiet. Kui oli metsaomanike 2001. aasta kokkutulek 2000. aasta parima metsamajandaja Tõnu Reinvaldi metsas Lääne-Virumaal,
Metsarahvaks olek kui hingeseisund – ütlemisi metsast
President Lennart Meri: Inimene ja riik on nagu puu ja mets: puu sureb, mets jääb. Mõned Eesti metsad on pronksiaegsed. Ma tahan, et Eesti riik niisama kaua kestaks. (Kõnest 1998)
Neli näidet eestlase metsamõttest läbi aja
Nentida võiks, et pole kuigipalju uut siin päikese all. Vanu ajalehti sirvides leiab, et eestlased on metsaraie pärast muretsenud läbi aja. Vaatasin huvi pärast ka seda, mida seoses metsaga on
Mõtteruumis mets muutub
Paljudele eesti kirjanikele ja luuletajatele on mets üks püsimotiividest. Võib-olla meil polegi kirjanikku-luuletajat, kes kordagi poleks oma loomingus kokku puutunud metsaga, kuna looduskeskkonnana on ta nii ligi. Mõnikord leiab
Ka uue aja kultuurimärke tasub talletada
Mineviku inimtegevuse jälgi metsamaastikul nimetatakse pärandkultuuriks, aga täna sünnib tuleviku pärandkultuur. Küsisin pärandkultuuri idee maaletoojalt, Läänemaa metsamees Lembitu Twerdianskilt, kui palju tema enda metsas pärandkultuuriobjekte on. Selgus, et metsamaad on