fbpx
Alutaguse valla elanikud ja vallajuhid: enne looduskaitsealade laiendamist peab lahendama kompenseerimise küsimuse erametsamaadel

Alutaguse valla elanikud ja vallajuhid: enne looduskaitsealade laiendamist peab lahendama kompenseerimise küsimuse erametsamaadel

Eile, 19. mail toimus Alutaguse elanike kohtumine Keskkonnaminister Tõnis Mölderiga. Kohtumisel sai edastatud ministrile kutse kohtuda vallarahvaga kohapeal ning enne pargi laiendamist lahendada eramaadele seatud piirangute tõttu saamata jääva tulu kohese ja õiglase hüvitamise küsimus. Eramaadele rangete piirangute seadmine on pikka aega tekitanud kohaliku rahva seas suuri rahalisi kadusid ning vähendanud inimeste kindlust maal elamise ja tuleviku sissetuleku saamise osas.  

Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar: “Oleme tänulikud keskkonnaministrile toimunud veebikohtumise eest. Saime kindluse, et minister on kohalike elanike muret kuulda võtnud ja hindas seda tõsiseks. Esimesed maakasutust piiravad nõuded on tulnud valla eramaa omanikele juba aastast 2001. Sellest ajast on kohaliku rahva ebakindlus ja rahulolematus kasvanud, nüüd on see kulmineerunud Alutaguse rahvuspargi ja teiste kaitsealuste alade laienemisel. Hetkel on tõesti viimane hetk see probleem lahendada, nii loodushoiu kui ka kohalike maaomanike ja valla huvides.”

Aastal 2018 asutatud Alutaguse rahvuspark võttis enda alla ligi 1000 ha erametsamaid. Pargi loomisel lubati kohalikele elanikele ja omavalitsustele, et rahvuspark uusi piiranguid kaasa ei too. Vaatamata sellele lubadusele on täna Keskkonnaametis menetlemisel nii rahvuspargi laienduse ettepanek kui ka uute püsielupaikade loomine, mis nõuaks enda alla täiendavalt 1151 ha erametsaomanike maid. Uued piirangud puudutavad 134 maaomanikku ja peret. Maa majandamata jätmise tõttu saamata jäävat tulu inimestele suures osas ei kompenseerita. Kaitsealade järjekordse laiendamise vastu on oma allkirja andnud 200 kohalikku elanikku. Allkirjad soovitakse keskkonnaministrile üle anda personaalsel kohtumisel Alutaguse metsaomanikega.

Alutaguse metsaomanik ja kohalike inimeste esindaja Mait Mölder: “Oleme korduvalt edastanud Keskkonnaametile palveid lahendada maade kompenseerimise mehhanismid enne kui meil algab arutelu järjekordsest kaitseala laiendamisest, kuid seni tulutult. Praegused kompenseerimise mehhanismid on puudulikud, aegunud ning reaalses elus ei toimi. Selle aastakümneid lahendamata olukorra tagajärjel inimesed jäävad oma maa majandamise võimalusest ja sissetulekust ilma. Loodame keskkonnaministri poliitilisele tahtele pikalt kestnud ebaõigluse lahendamiseks, mis praeguseks on mõjutanud paljusid inimesi ja perekondi Ida-Virumaal.”

Alutaguse rahvuspargi laiendamisega seotud piirangute tõttu on ohus paljude kohalike inimeste töökohad, sest järsult väheneb sealsete puidutööstuste jaoks vajaliku toorme kättesaadavus. Praegused kompensatsioonimehhanismid on sisuliselt olematud ja ei kompenseeri metsaomanikele saamata jäävat tulu ning metsadesse tehtud investeeringuid, rikkudes sellega õigustatud tuluootust. Kohalike inimeste jaoks on kavandatud piirangutega seotud otsuste tagamaad segased ja kogu protsess läbipaistmatu. Kohalikud tunnevad end kõrvalejäetuna ning selle tulemusel kaob usaldus riigi vastu ning tekib suur ebakindlus tuleviku osas.  

“Liigirikkad metsad on kõigi ühiskonnaliikmete ühine huvi ja hüve, kuid Alutaguse, Karula ja mitmete teiste looduskaitsealade näitel näeme, et looduskaitse majanduslik mõju seatakse ennekõike maaomanike õlgadele. Peame sellist looduskaitset sügavalt ebaõiglaseks ning loodame, et Keskkonnaministri pühendumine sellele keerulisele küsimusele aitab konfliktseks läinud olukorda lahendada. Kõik mis Alutagusel tänasel päeval head ja ilusat, on seal just tänu sealsete elanike ja metsaomanike heaperemehelikule majandamisele, kuid hetkel saavad just nemad täiendava koormise põlvkondade jooksul tehtud töö ja vaeva eest,” lisas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa

Sulge menüü