Metsaomanikud juhivad ministeeriumite ja Riigikogu tähelepanu noorte metsade hooldamise olulisusele ja mõjule nii tulevikumetsa kasvatamisel, maapiirkonna töökohtade hoidmisel kui ka kliimamuutuste leevendamisel ning ootavad hooldusraiete toetamise jätkumist.
Eesti Erametsaliidu volinikud otsustasid pöörduda Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Riigikogu komisjonide poole, et juhtida tähelepanu EL metsandustoetuste jätkumise olulisusele ka toetuste üleminekuperioodil. “Metsandus on oluline maaelu osa ning ootame Maaeluministeeriumilt ka metsaomanike huvidega arvestamist, kuigi valdkond ise on nende jaoks “vale” ministeeriumi valitsemisalas. Toetuste üleminekuperioodil peaks noorte metsade hooldamise toetamist jätkama varasemaga samas mahus,” selgitas metsaomanike ootusi Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Vooremaa Metsaühistu juht Harry Pütsepp.
“Kuna tegu on metsaomaniku jaoks eelkõige kuluka investeeringuga, on osaline kulude katmine toetuse näol sageli üks suurimaid motivaatoreid, et tööd ikka tehtud saaks. Viimastel aastatel oleme näinud metsaomanike kasvavat huvi see investeering ette võtta,” rääkis Pütsepp, kelle arvates võib toetuse eelarve oluline vähendamine metsaühistute viimaste aastate töö hooldusraiete vajalikkuse tutvustamiseks sisuliselt nullida. “Metsaomanikud on varasemast teadlikumad ja mõistavad, miks noore metsa hooldamine vajalik on. Kuid toetus on sageli saanud kuluka investeeringu tegemisel viimaseks tõukeks,” rääkis ta.
Pütsepa sõnul on hooldusraiete toetamine oluline ka maapiirkondades töökohtade säilitamiseks. “Toetusega on noore metsa hooldamise mahud aasta-aastalt tõusnud ning tänu sellele on meil võimalik maapiirkondades pakkuda stabiilset tööd just kohalikele inimestele,” lisas Vooremaa Metsaühistu juht.
Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa leiab, et kui tahame kasvatada kvaliteetset puitu, millest tulevikus oleks võimalik ka kestvustooteid toota, peame juba praegu selle nimel tegutsema. “Kui me noorte metsade hooldamisse ei panusta, pole meil ka tulevikus suure osa puiduga muud teha, kui ahju kütta,” rääkis ta. “See on meie metsaomanike võimalus kliimamuutustega võitlemiseks, peaksime neid selles igakülgselt toetama,” lisas Eelmaa, kelle sõnul võiks targa metsamajandamise tulemusel küttepuu osakaal raiutavast puidust olla tänase 40% asemel oluliselt madalam. “Metsaomanikud soovivad oma metsa edasi anda paremas seisus, kui on selle saanud. See nõuab järjepidevust üle põlvkondade, peaksime leidma võimalusi selle toetamiseks,” rääkis Ando Eelmaa.
Loe Eesti Erametsaliidu volinike pöördumist SIIT.
Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid üle Eesti: Ambla Metsaühistu, Hiiumaa Metsaselts, Läänemaa Metsaühistu, Metsahuviliste Selts, Mädara Metsaühing, Palamuse Metsaselts, Rakvere Metsaühistu, Saaremaa Metsaühing, Saarde Erametsaühing, Sakala Metsaühistu, Erametsaühing Eesti Metsaomanikud, Valgamaa Metsaühistu, Vardi Metsaühistu, Viru-Lemmu Metsaselts, Virumaa Metsaühistu, Visa Metsaühistu, Vooremaa Metsaühistu, Võrumaa Metsaühistu, Vändra Metsaühing ja Ühinenud Metsaomanikud.
Last modified: 27. sept. 2024
