fbpx
EEML kommentaar kevad-suviste raiete teemal

EEML kommentaar kevad-suviste raiete teemal

Juuni keskel kirjutas Eesti Päevaleht tuntud looduskaitsja Valdur Mikita pere maadel n-ö linnurahu perioodil tehtud raietest. Maaleht küsis sel teemal ka Eesti Erametsaliidu kommentaari, vastas meie juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.

Suur osa metsaomanikke peab vabatahtlikult kevadel raietöödes pausi, hiljutise uuringu järgi lausa 95%. Hinnanguliselt moodustavad kevadised raied u 2-3% aastasest raiemahust.

Põhjuseid, miks kevadel raiutakse on tõesti erinevaid. Sel kevadel on väga palju kajastust saanud üraskitõrjeks tehtud raied, mida peabki paraku sel ajal tegema. Kevadel võib olla põhjus raieteks ka sellistes piirkondades, kuhu muul ajal näiteks liiga märja pinnase tõttu muidu ligi ei pääse. Viimaste aastate talved on olnud pehmed, suved ning sügised vihmased ja just kevadeti mais-juunis on kuivem periood. Kui metsaomand on väike ja plaan ning vajadus metsas midagi ette võtta, võibki see olla ainus aeg, kus toimetama pääseb nii, et pinnast ei kahjustaks.

Lisaks paljud väikemetsaomanikud hoiavad oma metsa n-ö sahvrina, mida kasutada siis, kui rahaliselt keerulisemad ajad. Tänavuse kevade valguses, mõeldes näiteks turismisektorile või ka kultuuriinimestele, on see vast mõistetav, kuidas perele lisaraha vajadus võib väga ootamatult tekkida. Sellistes olukordades on igal juhul mõistlikum ise metsa majandada, mitte oma maad maha müüa. Ka tänase EPL loo puhul võiks enne omanikule etteheidete tegemist kaks korda mõelda, me ju ei tea, mis on selle otsuse tagamaad.

Eesti Erametsaliit saatis veebruaris metsaomanikele juhised, kuidas teha raieid nii, et need linde võimalikult vähe häiriks. Soovitasime neid kasutada siis, kui raieid tõesti edasi lükata pole võimalik (https://erametsaliit.ee/2020/02/27/erametsaliit-koostas-soovitused-linnusobralikumate-metsatoode-planeerimiseks/).

Kindlasti ei pea me õigeks erametsades kevad-suviste raietööde täielikku keelamist. Meie arvates ei saa väga väikesel alal tehtavate metsatööde mõju olla põhjuseks lindude arvukuse muutumisele ning põhjuseid tuleb vaadata laiemalt, nt ka röövlindude või väikekiskjate arvukuse kasv, häiringud lindude rändeteedel jne. Kui seisata ühe sektori tegevus märtsi keskpaigast augusti lõpuni, nagu mõni huvigrupp soovinud on, oleks selle mõju eelkõige maapiirkonnas elavate inimeste tööhõivele ja heaolule aga ka kogu riigi majandusele hoomamatult suur.

Tihti jäetakse lindudest rääkides arvestamata laiem kontekst, absoluutselt igasugune inimtegevus mõjutab loodust ja sh linde. Igal aastal hukkub tuhandeid linde ja loomi maanteedel, koduaedade niitmistel, põllumajanduses. Ilmselt ei tule kõne alla keelata kevadsuvel ka autoga sõitmised, muruniitmised või näiteks viljakasvatus ja heina niitmine? Miks soovitakse jätta kogu vastutus vaid ühe sektori kanda?

Sulge menüü