fbpx
Eesti Erametsaliit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tänavad EKOsid kirve eest

Eesti Erametsaliit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tänavad EKOsid kirve eest

Eesti Erametsaliidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu teade

7. jaanuar 2020

Eesti Erametsaliit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tänavad EKOsid kirve eest

„Kirves kulub metsameestele ikka marjaks ära, eriti üks vahedaks ihutud kirves. Iseasi, kas seda kirvest just viha ja valedega teritama peab,” sõnas Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv. „Kliima- ja keskkonnaprobleemide teadvustamine on tänases maailmas väga-väga olulised. Küll aga on vajalik, et see teemakäsitlus oleks teaduspõhine ning tasakaalukas.”

Eesti metsandussektor on viimase aasta jooksul juhtinud tähelepanu metsanduse ja puidusektori positiivsetele aspektidele kliima vaatest. Ka rahvusvaheline ÜRO kliimaraport, mis põhineb tuhandetel teadustöödel, toob välja, et metsade majandamine Eesti metsandusvöötmes, omab kliimale positiivset mõju. [1] Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes samuti raporti koostamisel osales nendib Postimehe artiklis Kas meil jagub ressursse, mida samas tempos kulutada, järgmist: „Näiteks on ka taimestik ja ennekõike kasvav mets meie puhul kindel, ehkki süsiniku sidumise mõttes aeglase toimimisega lahendus, mis pakub lisaks selget leevendust ekstreemsete ilmastikunähtuste üle elamisel. Siinkohal ei tasu muidugi unustada, et kestlik süsiniku sidumine metsapuidus eeldab ka metsa raiet ja sihipärast uuendamist ning saadud puidu kasutamist pikalt kestvates toodetes. Kindlasti on see üks lihtsamaid lahendusi, mis meie maal võimalik ja milleta ei toimi ka ükski globaalse temperatuuri kontrolli all hoidmise stsenaarium.“[2]

Cambridge Kliimateadlane Annela-Anger Kraavi on Maalehes ütelnud järgmist: „Metsad seovad õhust CO2, et sellest omale orgaanilist materjali teha ja kasvada. Hea kasvav mets seob rohkem CO2 ja sellega on vaja ka metsa majandada, et mets saaks kiiremini ja paremini kasvada – samas ka, et mets saaks kliimamuutustele vastu seista.“[3]

Maaülikoolis on uuritud Eesti metsade süsiniku sidumist ning uurimisgrupp jõudis järeldusele, et metsade majandamine suurendab puistute süsiniku sidumise võimet. ERRis kajastatud uurimustöös ütleb doktorant Gunnar Morozov järgmist: “Tulemused näitasid, et vanemad metsad ei seo õhust enam nii palju süsinikku kui noored ja keskealised puistud.” Kui vanemates metsades ületab mullast tulev CO2-voog aastast taimede biomassis seotud süsiniku hulka, muutuvad sellised metsad süsiniku allikateks, selgitas ta.“[4]

Puidu võimalustest on rääkinud EKA teadlane ning moekunstnik Reet Aus, tuues puidust valmistatud kangaid ühe võimalusena inimeste keskkonnamõjude vähendamiseks. [5]

Rootsi metsandusuurija Peter Holmgren on Maalehes toonud välja järgmist: „Metsandus muudab süsinikuseisundit Eestis paremaks. Heitmetega tuleb ikka tegeleda, isegi kui metsandus on heas korras. Võib-olla tulevikus on võimalik saavutada fossiilidevaba ühiskond.“

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja leiab, et Eesti Keskkonnaorganisatsioonid peaks lisaks kriitikale püüdma leida lahendusi. „Metsandus ja puidutööstus on pea ainus valdkond, mis tänase kliimakriisi taustal võimaldaks meie keskkonnajalajälge vähendada, samas säilitades inimkonnale osaliseltki seda heaolustandardit, millega oleme harjunud. On äärmiselt lihtne olla kõigele vastu, ise ühtegi lahendust välja pakkumata. Kindlasti on tänases Eesti metsanduses asju, mida paremini teha, kuid Eesti tänane peamine keskkonnaprobleem ei ole metsandus. See on küll mugav tümitada, sest raielanki näevad ju kõik, kasvavat süsiniku hulka õhus aga vähesed, kuid meie tõelised väljakutsed asuvad mujal.“

Ühtlasi juhivad metsandusorganisatsioonid tähelepanu, et Eesti keskkonnaorganisatsioonid kasutavad järjepidevalt vääriti mõisteid lageraie ning raadamine. Raadamine on metsa raiumine mille järel sinna enam metsa ei teki, näiteks kinnisvaraarenduse, maantee või raudtee ehitamise puhul. Metsamajanduses kasutatakse uuendusraiet (rahvakeeles lageraie) mille järel on metsaomanikul seadusest tulenev kohustus tagada uue metsapõlve kasvama hakkamine. Raadamise negatiivseid aspekte rõhutab ka ÜRO kliimaraport. Uuendusraie on aga vajalik, et küpsed puud asendada ja tagada uue metsapõlve kasvama minemine.

Lisainfo:
Andres Talijärv, Eesti Erametsaliidu tegevjuht (andres.talijarv@erametsaliit.ee, tel 5036212)
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht (henrik.valja@empl.ee, tel 5261014)

[1] https://arileht.delfi.ee/news/uudised/uro-kliimateadlaste-raport-metsade-majandamine-leevendab-kliimakriisi?id=87840933
[2] https://heureka.postimees.ee/6748899/keskkonnaagentuuri-direktor-kas-meil-jagub-ressursse-mida-samas-tempos-kulutada
[3] https://maaleht.delfi.ee/maalehtteeb/video-mis-rolli-mangib-metsade-majandamine-kliimamuutustega-voitlemisel?id=87572737
[4] https://novaator.err.ee/981597/doktoritoo-metsade-majandamine-mojutab-puistute-susiniku-sidumise-voimet
[5] https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2018/12/10/disaner-reet-aus-puidust-riietest-peame-leidma-puuvilllale-ja-naftale-alternatiive

Sulge menüü