Eesti metsanduse ettevõtet ühendav Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ja Eesti Erametsaliit (EEML) toovad välja, et raiemahtude vähendamine kahjustab pikas perspektiivis majadeks ja mööbliks sobiva kvaliteetse puidu kättesaadavust ning mõjub negatiivselt nii riigi majandusele kui ka Eesti inimeste heaolule.
- MAKi ettepanekus oleva ühtlase raiemahuga väheneb Eesti võimekus võidelda pikaajaliselt kliimamuutustega. Juhtkogu toob ka ise esile, et pakutud stsenaarium vähendab pikaajaliseks väärindamiseks kvaliteetse puidu kättesaadavust. Samas puudub juhtkogu hinnangul antud stsenaariumi otsene mõju elurikkusele. Pikaajalistel toodetel on suurim kliimamuutuste leevendamise potentsiaal läbi suurema süsinikujalajäljega toodete asendamise.
- Metsasektori maksupanus on Eesti riigis võrreldav haridussektori eelarvega. Eesti metsal põhineva väärtusahela maksupanus ulatub aastas keskmiselt 1,1–1,2 miljardi euroni, mis on võrdne riigi panusega haridusse (2019. aastal 1,24 miljardit eurot). Raiemahu allatoomise tagajärjel väheneb proportsionaalselt ka metsanduse panus riigi tulubaasi ning kaovad peamiselt maakohtades loodud töökohad. Vajab täiendavat selgitust millega kavatseb riik asendada laekumata jääva maksutulu.
- Majandamata jäetud mets takistab pikas perspektiivis kliimaeesmärkide saavutamist, langeb Eesti metsade kvaliteet ja vastupanuvõime erinevatele häiringutele. Eestis on palju küpset ja vananevat metsa (ligi 40% Eesti metsast), mis on pikemas perspektiivis ohuks, et Eesti metsad muutuvad süsiniku sidujast süsiniku emiteerijaks, toob välja Cambridge ülikoolis valminud uuring Eesti metsade kohta.
- MAK ettepanekust nähtub, et biomajanduse investeeringuid riik Eestisse ei soovi. Tänane MAK annab Eesti kõige suuremale ja kõige edukamale biomajanduse harule selge sõnumi- edasised investeeringud Eestisse ei ole oodatud. Sektori hinnangul peaks MAK olema tulevikkuvaatav, mitte taandaarengu kava. Biomajandus on keskse tähtsusega fossiilsete ressursside järgse ühiskonna üles ehitamisel mis sõltub otseselt taastuvate loodusvarade kättesaadavusest.
- Eesti metsade kanda jäetakse Euroopa süsinikuemissioonid. Eestile on seatud Euroopa ambitsioonikamad süsiniku sidumise eesmärgid maakasutuses olukorras, kus Eesti on 2030 eesmärgid süsiniku emissiooni vähendamisel juba täitnud.. Sektori hinnangul on tänase rohepöörde probleemiks teeamade vaatlemine silotornides. Metsa vaadatakse kitsalt süsinikupangana, mitte biomajanduse alustalana, millele on suur potentsiaal asendada suure süsinikujalajäljega tooteid näiteks ehituses või pakendi- ja energeetikasektoris.
“Tänased maakasutuse süsiniku sidumise eesmärgid on jaotunud liikmesriikide vahel ebaõiglaselt. Samuti pole selgelt kommunikeeritud, mis saab olema tänaste otsuste mõju Eesti inimestele,” sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. “”
Audiitorfirma Ernst & Young sotsiaalmajandusliku uuringu kohaselt annab metsasektor otseselt ja kaudselt tööd ligi 60 000 peamiselt maapiirkondades elavale Eesti inimesele. Sama uuringu hinnangul loob 1 miljoni tihumeetri väärindamine Eestis 193 miljonit eurot lisandväärtust. Proportsionaalselt vähendatud raiemahu tõttu jääb seega riigis loomata sadu miljonite ulatuses lisandväärtust.
Metsanduse sektorit ühendavate organisatsioonide hinnangul ei ole riikliku raiemahu alla toomine põhjendatud Eesti metsade tervise ega kliimaeesmärkidega kaalutlustelt. Liitude hinnangul töötab metsa konserveerimine rohepöörde vastu, mõjub negatiivselt metsade tervisele ja kvaliteedile muutuvates kliimatingimustest ning omab laastava mõju Eesti kõige edukama biomajanduse haru edasisele arengule.
“Puit on lahenduseks plasti, betooni ning muude fossiilsetel ressurssidel suure süsinikujalajäljega baseeruvate materjalide asendamiseks. Puit on meie kohalik ressurss, millele saame loota ka keerulisematel aegade, nagu on näidanud ka tänavune talv. Vaid tänu puidule on Eesti kaugkütte hinnad püsinud mõistlikkuse piires, kui Venemaa gaasi hind on kerkinud ligi 600%. Puit on meie rohepöörde võimalus ja meie majanduse alustala. Kui ühes kabinetis teeb riik koosolekuid Eesti majanduse ja biomajanduse ergutamiseks, siis teises kabinetis piiratakse selle võimalusi läbi tooraine kättesaadavuse, mõtlemata, mis saab töökohtadest, maksulaekumistest või ressursikindlusest keerulisematel aegadel. Eesti riigi suutlikkus kaitsta oma huve Euroopa Liidu tasemel tekitab aina rohkem küsimusi ning see võib meid viia kriitiliste tagajärgedeni,” kommenteeris metsanduse arengukava ümber puhkenud arutelu EMPLi tegevjuht Henrik Välja.
Sektori hinnangul viimastel aastatel stabiilselt langenud raiemaht ja riigi täiendavad piirangud sektori ohjamiseks ei oma objektiivseid eesmärke ei keskkonnakaitselises, ega sotsiaalmajanduslikus mõõtmes.
“Arvestades, et Eesti riigis toimub metsade majandamine juba aastakümneid säästlike metsa majandamise kriteeriumite alusel ning metsade tervis on heas korras, on ebaselge miks riiklikul tasemel taas arutatakse majandamise mahtude alla tõmbamist. On raske mõista mis probleemi lahendab metsade laiaulatuslik konserveerimine tingimusel, kui riigieelarvesse jäävad laekumata sajad miljonid eurod, kaovad töökohad, nõrgeneb sektor, mis pakub päriselt asendust fossiilsetele ressurssidele ja pidurdub ka metsa uuendamine,” kommenteerib ühiskonnas taas puhkenud arutelu raiemahtude ümber Eesti Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun. “Eestis on ligi 100 000 metsaomanikku, kes toimetavad oma metsaga erinevate põhimõtete järgi. On neid kes majandavad ja neid kes hoiavad. Just see mitmekesisus tagab meie metsa eripalgelisuse säilimise.”
Eesti metsasus on viimase 25 aasta jooksul kasvanud Saaremaa ja Hiiumaa võrra. Juba täna on 39% Eesti metsadest üle 60 aasta vana. Üleküpsenud mets on peamiselt madala kvaliteediga, kus kütteks mineva puidu osakaal on oluliselt suurem. Aastatega väheneb vana metsa süsiniku sidumisvõime ning mets muutub vastuvõtlikumaks tulekahjudele, haigustele, kahjuritele ja tormidele, sel moel teeb loodus ise lageraiet, et teha ruumi uuele metsapõlvele. Muutuva kliima tingimustes on vaja inimese tuge, et meie metsad oleks terved, seoks süsinikku pikaajaliselt ja pakuksid ressurssi, millest ehitada süsiniku pikaajaliselt siduvaid tooteid, nagu näiteks maju või mööblit.
EMPL ja EEML rõhuvad, et riik peab leidma lahendused metsanduse valdkonnas maksimaalsete eesmärkide saavutamiseks nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasemel. Olukorras, kus tugevad metsariigid nagu Soome ja Rootsi saavad ilma uute piiranguteta majandada oma metsa edasi, võtab väike Eesti enda peale aina uusi ja täitmatuid kohustusi, mis nõuavad kohaliku majanduse ja Eesti maaelu välja suretamist.