You are currently viewing Kes maksab trahvid ehk peame leidma viise süsinikuheite vähendamiseks, mitte keskenduma sellega kauplemisele

Kes maksab trahvid ehk peame leidma viise süsinikuheite vähendamiseks, mitte keskenduma sellega kauplemisele

  • Post category:Artiklid

Kaine mõistus peaks säilima ka süsinikukaubanduse kokkulepete sõlmimisel – kui päris täpselt ei saa aru, millele alla kirjutad, ei maksa seda ka tormakalt teha, kirjutab arvamusloos Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Euroopa on ühtseks sihiks seadnud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise, milleni jõudmisel on kandev roll ka metsandusel, mis pakub juba praegu reaalseid lahendusi süsiniku sidumiseks ning pikaajaliseks talletamiseks. On mõistetav, et ambitsioonikate eesmärkide valguses tekib turule eri skeeme süsinikukaubanduse hoogustamiseks, kuid pikaajalises vaates tasub metsaomanikul nendesse ettevaatlikkusega suhtuda, kuniks kvootidega kauplemiseks pole loodud ühtset, õiglast ja läbipaistvat süsteemi.

Üle maailma tehakse praegu tohutult turundustööd käivitamaks platvorme, millega liitudes pakutakse metsaomanikule justkui võimalust teenida tulu metsa majandamata jätmise pealt läbi CO2 kvoodi müümise ettevõtetele, kes on kimpus oma süsinikueesmärkide täitmisega. Suurt rohkemat peale ilusate juttude pole tänaseks teada ning vastuseta on mitmed olulised küsimused pealtnäha õilsa eesmärgi praktikas rakendamisest.

Offsetting-projektide, milleks liigitub näiteks Single.Earth, kitsaskohtadele on tähelepanu juhtinud Cambridge’i ülikooli kliimateadlane Annela Anger-Kraavi. Kraavi on välja toonud, et offsetimist tehakse selleks, et ettevõtted saaksid katta fossiilsete kütuste põletamisest tekkinud CO2 emissioone.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks ei piisa aga pelgalt sidumise suurendamist toetavatest meetmetest, vaid võtmeroll on hoopis tekkivate heidete vähendamisel, mida toetab ka 2021. aastal valminud keskkonnaministeeriumi tellimusel ning Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooliga koostöös valminud LULUCF sidumisvõimekuse analüüs.

Meie metsad ei peaks olema kattevari tööstusettevõtetele, kes emissioonide vähendamise ja fossiilsetest kütustest loobumisega iseseisvalt hakkama ei saa või ei taha saada. 

Lisaks on Kraavi märkinud, et metsa süsinikusidumise võime maksimaalseks kasutamiseks tuleb metsa ka majandada, et see võimalikult suures mahus, kiiresti ja pidevalt kasvaks. Nature teadusajakirjas lükati kevadel ümber levinud väide vanade majandamata metsade süsiniku sidumise võimest ja tõestati, et varasemad hinnangud sellel teemal on olnud ülehinnatud. 

Single.Earthi asutaja Merit Valdsalu on isegi tunnistanud, et vananedes kaotavad metsad süsinikusidumisvõime, ent seejärel pakutakse metsaomanikele toetust metsa majandamata jätmiseks ökosüsteemi säilitamise agenda all. Kui me jätame süsiniku juba sidunud puidu metsa, siis kus me uut süsinikku siduma hakkame?

Erametsaliidu seisukoht ühtib tänapäevaste metsateadlaste seisukohaga: kui me süsiniku sidumisel ei arvesta metsa juurdekasvu, ei ole pikas plaanis ka kliimasoojenemise taustal seda looduskooslust, mida me Eestis nii väga offsettida soovime. Metsas päriselt käivad inimesed näevad, et kuniks süsiniku sidumine seostatakse seisva tüvemahu ehk metsades oleva küpse puiduga, kannatab lõppkokkuvõttes just loodus. Seega loodushoiu ja metsa majandamisest välja jätmise vahele ei peaks panema võrdusmärki. Metsainimesed on hoidnud metsa, olenemata, mis silte ja rahalisi väärtusi konkreetses hetkes keegi sellele külge kleebib.

Erametsaliit ei ole süsinikuturu arendamise vastu. Leiame, et kuniks Euroopa Liidus ja Eestis pole kujundatud konkreetset seisukohta, kuidas õiglast ja läbipaistvat süsteemi luua, tasub erametsaomanikel jääda süsinikukaubanduse vahendajatega tehingute tegemisel äraootavale seisukohale, et hiljem mitte oma otsuseid kahetseda.

Märksõnadeks, millele ootame vastuseid, on topeltarvestuse vältimine riik-eraomanik vaates, realistlikud süsinikusidumise arvutuskäigud, anonüümsuse vältimine, turul pikaajalise kasutuseaga puidu asendusefekti arvestamine, kohustused pikaajaliste lepingute sõlmimisel ja süsiniku kvoodi arvestamise printsiibid. Praegused arvutused ei pruugi olla usaldusväärsed ning nende eest vahendajad 10 aasta pärast ei vastuta. Vastutavad maaomanikud.

Kui maaomanik soovib siiski uurida või minna 20-aastasesse lepingusse juba praegu, siis nagu puidu- ja maamüügi puhul, tasub infot ja pakkumisi küsida erinevatelt osapooltelt: eAgronom, HIIS, Single.Earth, Puro.Earth, Eesti Loodushoiu Fond.

Süsinikuturu toimimine peab olema selge kõigile osapooltele ja looma endas sisulise väärtuse, et keskkonnahoid ei kujuneks pelgalt kõlavaks loosungiks ja keerulisteks arvutusvalemiteks Excelis, millel reaalse eluga palju pistmist pole.