fbpx
Vihakõnel pole metsadebatis kohta!

Vihakõnel pole metsadebatis kohta!

Hannes Võrno avaldas 20. jaanuaril enda blogis kirjatüki pealkirjaga „Vasevaraste vennaskond“. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on tegemist vihakõnega, mille äärmuslik sisu teeb haiget kümnetele tuhandetele Eesti inimestele.

„Eestis on ligikaudu 113 000 erametsaomanikku. Mõnele neist on mets peamine sissetulekuallikas ja teistele koht, kus käia mõtteid kogumas. Eesti erametsaomanikud majandavad enda vara kooskõlas seadusega – jätkusuutlikult ja heaperemehelikult. Nad on Eesti patrioodid, kes kannavad südames soovi pärandada järgnevatele põlvkondadele terved ja hästi hooldatud metsad. Metsade majandamine on Eestis seaduslik tegevus ja põlvkondlikult edasi antud praktikate ning haritud metsandusspetsialistide abiga on Eestis metsa täna rohkem kui iial varem,“ ütleb Eelmaa.

Ta toob välja, et Võrno viited Eesti metsaomanike ja metsameeste rahaahnusele teevad haiget kümnetele tuhandetele Eesti perekondadele. „Autor märgib kirjatükis, et pole metsanduse asjatundja. Tekst seda ka kinnitab. Öelda metsameestele, et nad ei vääri oma ametinimetuse kandmist on häbematu ja lugupidamatu. Metsamehena leiba teenivad inimesed on kutsetunnistusega professionaalid, kes seisavad hea Eesti metsade jätkusuutlikkuse ja liigirikkuse eest,” märgib Eelmaa. Ta toob välja, et Eesti erametsaomanikud ja metsamehed tunnevad vastutust selle eest, et oleksime metsariik ka tulevikus. „Võrno ütleb seevastu, et tänane metsamees on rapsides raha kokku ajav marodöör, keda võrdleb väsinud välimusega litsiga. Selline äärmuslik kõnepruuk on lubamatu,“ sõnab Eelmaa.

Ernst & Young Baltic AS viis möödunud aastal läbi puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringu, millest selgus, et metsa- ja puidusektor moodustab kümnendiku Eesti tööhõivest. Sektor lõi otsese, kaudse ja kaasneva mõjuga ligikaudu 59 000 töökohta. Lisandub 113 000 erametsaomanikku, kellest paljude jaoks on mets oluline sissetulekuallikas. „Mainitud numbrid illustreerivad mastaapi, kui suurt osa Eesti elanikkonnast Võrno ründas. On raske mõista, miks on tema äärmiselt vulgaarse sõnakasutuse ja pahameele alla sattunud inimesed, kes seisavad Eesti metsa heaolu eest ja aitavad leevendada kliimamuutusi, mida tekitab ka serverite jahutamine, mis Võrno blogi andmekeskustes hoiustavad. Puud seovad kasvades süsinikku ja aitavad seeläbi võidelda peamise kliimamuutuste tekitaja ehk süsihappegaasiga. Kliima seisukohast tuleks metsi majandada ja uuendada, sest õhust seob rohkem süsinikku noor ja kasvav, mitte küps mets. Kui asendada veel fossiilsetest materjalidest valmistatud tooted puidupõhistega, on võit keskkonnale mitmekordne,“ kirjeldab Eelmaa.

Ta toob välja, et Võrno sõnavõtt puudutab oluliselt suuremat ringi Eesti inimesi kui üksnes metsandussektoris hõivatuid. „Miks peavad end ebamugavalt tundma näiteks lapsed, kelle vanem või vanemad on erametsaomanikud või on muul moel metsa- ja puidusektoris tegevad? Võrno märgib, et rahaahned metsamehed ei vääri enda ametinimetuse kandmist. Ehkki selline mõttekäik on juba olemuselt väär küsin vastu, kas sellise perekondliku taustaga lapsed peaksid edaspidi pea maas ringi käima? Või enda vanemate tööd häbenema? Mina pole sellega nõus. Vastupidi – nad peaksid suurt uhkust tundma,“ ütleb Eelmaa.

Lõpetuseks sõnab Eelmaa, et vihakõnel ei tohiks Eesti ühiskonnas kohta olla. Ei metsandusdebattides ega muudes aruteludes. Äärmuslik, ründav ja halvustav toon ei tohi muutuda Eesti ühiskonnas normiks, sest takistab sisulisi diskussioone. „Eesti metsandussektor on aruteludesse panustanud faktidega, mis pärinevad oma valdkonna ekspertidelt või teadusuuringutest. Oleme kuulda võtnud erinevate osapoolte hääli ja jäänud viisakaks. Teeb kurvaks, kui erimeelsused viivad solvanguteni, mis ületavad kaugelt kõlblikkuse piire. Loodan, et Võrno vihakõne jääb metsandusdebatis viimaseks. Lõpetame viha õhutava retoorika ja otsime ühiselt lahendusi parimatele võimalustele. Viisakalt ja argumenteeritult, sest Eesti mets vajab hoidmist mitte viha,“ avaldab Eelmaa lootust.

Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). Erametsaliidu põhifunktsioon on metsaomanike huvide esindamine metsapoliitikas. Tugeva esindusorganisatsiooni loomise nimel aitame kaasa metsaomanike üle-eestilisele organiseerumisele. Teeme konstruktiivset koostööd riigi ja kolmanda sektori esindajatega.

Sulge menüü