fbpx

Kellele makstakse metsatoetusi?

 
Erametsakeskus:

Eestis on 113 tuhat erametsaomanikku, kelle omandis on üle miljoni hektari metsamaad. Füüsilisi isikuid on metsaomanike seas 95% ja neile kuulub umbes 2/3 erametsamaast.

Metsaomanikel on võimalik küsida toetusi metsa uuendamiseks, inventeerimiseks, noore metsa hooldamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks, kahjustuste ennetamiseks, metsatöötarvikute soetamiseks, olemasolevate maaparandussüsteemide korrastamiseks ja pärandkultuuriobjektide eksponeerimiseks. Toetatakse ka metsaühistuid, kes pakuvad metsaomanikele nõustamist ja abi metsa hoidmisel ja majandamisel. Samuti makstakse hüvitist looduskaitseliste piirangute eest Natura 2000 võrgustiku aladel ja sihtkaitsevööndites väljaspool Natura alasid.

Natura 2000 ja metsameetme toetusi rahastatakse suures osas Euroopa Liidu vahenditest, ülejäänud toetuste raha tuleb riigieelarvest läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.

Suurima eelarvega on maaelu arengukava alusel makstav Natura metsatoetus, mis moodustab ligi poole kogu toetuste eelarvest. Eelmisel aastal maksti looduskaitseliste piirangute eest enam kui 4500 metsaomanikule hüvitist kokku üle 4 mln euro. Sellest pea kolmveerand (74%) maksti füüsilistele isikutele (sh FIE-d).

Ligi veerandi metsaomanikele suunatud toetuste eelarvest moodustab metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus, n-ö metsameede. Toetatakse tormis või tulekahjus kahjustatud metsa taastamist ja kahjustuse kõrvaldamist, noore metsa hooldamist, kahjustuste ning metsatulekahju ennetamist.

Loe pikemalt Erametsakeskuse portaalist.

Sulge menüü