Metsamure saadab eestlast läbi aja
Mets võib olla inimese pingete maandaja, aga võib olla ka põhjus, mis Eesti ühiskonnas pingeid tekitab. Appihüüded Eesti metsade väidetava laastamise pärast ulatuvad metsandusloolase Toivo Meikari järgi kaugele ajalukku. 18. sajandi lõpul kurdeti üldiselt puidupuudust,
Eestlased ja mets
Eestlased hindavad metsa väärtusi, aga metsandusteemadest teavad vähe. Kui palju eestlane metsas käib? Arvandmeid nendest, kes metsas/looduses puhkamas käivad, saab riigimetsast. Ka mõnele erametsamaadele rajatud looduse õpperajale on paigaldatud spetsiaalsed külastajate lugejad, kuid üldandmeid sealt
Metsast saab seeni-marju ja meelerahu
Küsitlus väikeses metsaomanike ringis näitas, et puiduga mitte seotud metsakasutuses kippus lõõgastus korilusest tähtsam olema. Kõigepealt panin ritta, mis on tavapärased metsaannid ehk see, mida metsaomanik oma metsast võiks saada peale puidu. Kasutasin Erametsakeskuse väljaannet
Metsaomanikud – eriline staatus Eesti ühiskonnas
Võimalus omada metsa on eriline. Üks, mis selle eriliseks teeb, on metsa pikk eluiga. Kui metsaomanik korraldab raiet, tähendab see tavaliselt nende puude raiumist, mille on istutanud eelkäijad või mis ise on kasvama hakanud enne
Metsaomand kasvatab omanikku
Taasiseseisvunud Eesti metsaomanikud on jõudnud läbi käia pika kasvamise tee. Maareform jääb järjest kaugemale minevikku. Eestis on üle 100 000 metsaomaniku, kellest suurem osa on läbi käinud omanikuks kasvamise tee. Nüüd ollakse palju teadlikumad, metsad
Paljudele meeldivad raiesmikud
Lugu on ilmunud ajalehes Maa Elu. Jutt käib looduse liikidest, kes oskavad hästi raiesmikule omaseid ja vaid lühiajaliselt püsivaid tingimusi ära kasutada. Need, kes otsemaid raiesmikule saabuvad, on dendrofaagsed ulukid ehk puude ja põõsaste osadest