Metsa kõrvalkasutus – oma jaoks ja turule
Metsa kõrvalkasutusest kõneldakse Eestis järjest rohkem, kuid selle valdkonna hetkeseisust ülevaadet ei ole. Enamasti Eesti inimesed teavad loetleda päris palju asju, mida inimene veel metsast peale puidu saab. Enamasti ollakse ka ise midagi sellist (nt
Mis juhtuks, kui metsa ei raiuks?
Vana kuusiku asemel võib järgmine põlvkond näha hoopis kaasikut või sarapikku. Fantaseerisime metsamees Ants Varblasega (pildil) teemal, mis hakkaks toimuma metsas, kui inimesed sealt enam ei võtaks mitte üht tikku. Ühtpidi kogesime, et selle teemaga
Puiduenergeetika hüpped on igaühele näha
See on valdkond, mis nähtav ka linnainimestele. Isegi nii, et selleks ei pea tingimata linnast välja sõitma. Maainimesed võivad puiduenergeetika arengut näha selle järgi, et teede äärde on ilmunud ja juba tavapäraseks saanud suured puiduhakkematerjali
Mets paneb mõtted liikuma
Eesti puitmajaehituse niššides on ehitatud mängu-, suvemaju jms n-ö õhku, kännule, puu külge ja puu otsa. Ka suures puitmajatootmises saab rääkida loomingust, kus mitmekesisus on suur. Selle varieeruvus hakkab eriliselt silma arhitektide eriprojektides. Fantaasia uperpalle
Mets kui tööstuse tuluallikas: väike puidusõnastik
PUIDUTÖÖSTUS Saematerjal Servamata saematerjal – saetud on ainult lapikpinnad Plank – paksem servamata saematerjal (nn tisleripuit) Servatud saematerjal – materjalil on neli tasapinnalist külge Poomkandiga saematerjal – servatud saematerjal, mille servad ei ole kogu ulatuses tasapinnalised Sõrmjätkatud saematerjal – saematerjalist
Mets kui tööstuse tuluallikas
Puidutööstus on üks Eesti tähtsamaid tööstusharusid Aja nõue on kasutada taastumatute ressursside asemel taastuvaid, vähendada inimtegevuse süsinikujälge ja järgida põhimõtet, et ressursse kasutataks säästvalt. Puit on Eestis üks tähtsamaid taastuvaid ressursse, puit seob süsinikku ja