fbpx
Puiduenergeetika hüpped on igaühele näha

Puiduenergeetika hüpped on igaühele näha

See on valdkond, mis nähtav ka linnainimestele. Isegi nii, et selleks ei pea tingimata linnast välja sõitma.

Maainimesed võivad puiduenergeetika arengut näha selle järgi, et teede äärde on ilmunud ja juba tavapäraseks saanud suured puiduhakkematerjali virnad, mille juurde teatud aegadel sõidavad hakkurid, mis hakivad puidu otse suurtesse veokitesse. Linnainimesed näevad valdkonna arengut, kui nende katlamajad õli asemel puiduhaket hakkavad kasutama. Eestis toodetav puiduhake kasutatakse suurel määral kodumaal, kuid näiteks puidugraanulid suuremas osas eksporditakse.

Puit energiaallikana on Eestis tähtsal positsioonil – võimalus kasutada kodumaist taastuvat ressurssi tähendab võimalust olla välisturgudest sõltumatum ja suurendada oma riigi energeetilist julgeolekut. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 märgib, et puidu selline kasutusviis:

  • aitab leevendada kliimamuutust, sest taastuva ressursi puiduga asendatakse fossiilkütuseid;
  • aitab parandada Eesti energiasektori sõltumatust välistoorainest;
  • aitab ühtlasi suurendada tarnekindlust ja luua maapiirkondades uusi töökohti.

Soojus ja elekter

Eestis on puitu soojuse saamiseks kasutatud ammustest aegadest. Puitkütuste tarbimist 2009. aastani hinnatakse võrdlemisi stabiilseks. See kasvas hüppeliselt 2010. aastal seoses esimeste elektri ja soojuse koostootmisjaamade käivitamisega.

2010. aastal moodustasid kasutusel olevatest puitkütustest 94% küttepuud ja ülejäänu oli kas puitbrikett (3,5%), puidugraanulid (0,6%) või -jäätmed (1,9%). Järgnevatel aastatel on eriliselt kasvanud puiduhakke ja puidugraanulite tootmise mahud. Lisaks on olemas esimesed näited, kus elektri ja soojuse koostootmisjaamas kasutatakse hoopis puugaasi.

Suurenenud tootmismahud ei kajasta täielikult Eesti tarbijate käitumise muutusi, puidugraanulite kasutamine kohapeal pole kiire. Ent taustas on üldisem liikumine – üleminek taastuvatele energiaallikatele on päevakorral terves Euroopas ja mujalgi maailmas.

Kas ikka jätkub?

Seoses kiire arenguga selles valdkonnas on Eestis korraldatud hulgaliselt konverentse ja seminare, kus arutatakse muu hulgas, kas ressurssi ikka jätkub. Asja on hoogustanud Euroopa Liidu direktiiv, millega on seatud liikmesriikidele kohustused taastuvenergiale üle minna.

Eesti Taastuvenergia Koja taastuvenergia aastaraamat 2016 märgib, et juba 2015. aastal oli taastuvenergia osakaal Eestis 28,6%, mis tähendab, et direktiivi eesmärk (2020. aastaks 25%) on täidetud. „Peamiselt põhineb Eesti taastuvenergia eesmärgi saavutamine soojusmajanduses toimuval üleminekul maagaasilt ja põlevkiviõlilt biokütustele (sh puit), kuid siiani on täitmata elektri- ja transpordisektori taastuvenergia alameesmärgid,” on kirjutatud aastaraamatus.

Metsanduse arengukavast leiab, et puidu kui ühe tähtsa taastuvressursi (teised on tuul, päike, põllumajanduse biojäätmed jms) otsalõppemist ei ole vaja karta: „Eesti metsadesse on kogunenud märkimisväärne varu kasutamata puitu küpsetes ja üleseisnud lehtpuumetsades (eriti haavikutes ja hall-lepikutes), mille kasutamine küttepuiduks võimaldab parandada raieliikide struktuur ning kasutada seni vähe kasutust leidnud lehtmetsade kõrget tootmispotentsiaali.”

Energeetikas kasutatavat puitu saadakse ka mujalt kui metsast: näiteks raiest mittemetsamaadel (elektriliinide alused, haljasalad jms), puidutööstuse jääkidest ja ka imporditud puidust.

Erametsakeskuse uuringu järgi (Irje Mölderi ettekanne Säreveres 30. märtsil 2017) on puidu potentsiaal energeetikas 9 miljonit kuupmeetrit (= 18 TWh). 2015. aasta andmeil tarbiti Eestis sellest 4,6 miljonit kuupmeetrit, eksporditi 2,5 miljonit kuupmeetrit ja oli teada, et puidugraanulite tootmine vajab lisaks veel 1 miljonit kuupmeetrit. Ettekande kokkuvõte oli, et Eestis on seega veel kasutamata 1 miljon kuupmeetrit sobilikku puitmaterjali metsamaalt pluss kogused, mida on veel võimalik kasutada mittemetsamaalt.

Täielik üleminek?

Taastuvenergia koja ja Eesti keskkonnaühenduste koja ühisalgatusel on Eestis koostatud puhta energia plaan, mis tugineb ideele, et Eesti võiks täielikult üle minna taastuvenergiale. Sellelt pinnalt on pärit Garri Raagmaa kirjutis bioneer.ee-s 11. veebruaril 2016. Rõhutatud on taastuvenergia tootmise hajutatuse võimalust. Näiteks soovitab ta energiamahukad tootmised (puidukuivatid,  köögiviljakasvatusettevõtted jms) paigutada koostootmisjaamade lähistele või kasutada puidutööstuse (ka põllumajanduse, toidutööstuse jms) biojäätmed ära kohapeal ehk teha neist juba kohapeal biogaasi, millest omakorda toota energiat.

See oleks ta arvates lahendus ka väikemetsaomanike energiapuidu kasutuselevõtuks ehk väljapääs olukorrast, kus metsas on energiapuitu küll, kuid raskusi on selle materjali väljatoomisega. „Võiks olla metsaühistute manu loodavad energiapuidu koostöövõrgustikud, mille kaudu siis ka väikemetsaomanikud ja kohalikud sae- ja traktorimehed saaksid garanteeritud ja stabiilset tulu…” See korrastaks ta arvates energiapuidu kasutust selles mõttes, et kui küttepuitu on turul piisavalt, ei satuks palk ja paberipuu selle hulka, vaid läheks sinna, kuhu vaja – suurema lisandväärtuse tootmiseks.

Teine rida, mida Raagmaa rõhutab, on taastuvenergia n-ö kokkusobitamine näiteks tuulikute ja elektri-soojuse koostootmisjaamade koostöövõrgustikes jms. „Eraldi tuleks kaaluda puiduõli või -etanooli koostootmise arendamist (näiteks saartelt ei ole mõtet puitu mandrile vedada).”

Uksed on justkui valla. Tulevikku vaatajad märgivad tihti, et hajutatud taastuvenergiatootmine, kus suurte ettevõtete kõrval tegutseks ka hulgaliselt väikesi, oleks ressursside mõttes võimalik, kuid  hetkel pole Eesti seadused veel tulevikumõtetele järele jõudnud.

Kuidas miski puuliik põleb?

  • Paljud arvavad, et parim puu ahju kütmiseks on kask, kuid tegelikult on lepp – kütteväärtus kõrge ja tahmab vähe.

Halli lepa kütteväärtus on madalam, kuid seda on hea lõhkuda ja hiljem tekib prahti vähe.

Musta lepa kütteväärtus on kõrge, aga see puu ajab kuivades prahti.

  • Hea on ka haab – põleb kõige puhtamalt, aga kütteväärtus on mustast lepast 1,5–2 korda väiksem.
  • Tamm ja saar on kõrge kütteväärtusega, aga see on isegi nii kõrge, et halge tasub teiste puuliikidega, näiteks lepa või haavaga segada.
  • Üldisemalt tasub eelistada lehtpuid, sest nende kütteväärtus on kõrgem kui okaspuul. Ka ei teki põlemisel nii palju tahma ja pigi.
  • Okaspuudest kuusk põleb ruttu ja annab palju sooja, aga söed põlevad kiiresti läbi. Mänd on kütmiseks liiga vaigune.

Allikas: nopitud eri allikatest, lepa eelistamist kase asemel soovitas pottseppmeister Paul Pääso 15.10.2011 Võrumaa Teataja lugejatele.

 

 

Sulge menüü