fbpx

Silvia Sool

Autor: Silvia Sool

ArtiklidSinu MetsUudised

Teeks metsas õige süsinikuprojekti – aga kuidas?

Kristina Traks Euroopa Liidul on plaan 2030. aastaks kahandada heitkoguseid enam kui poole võrra. Plaani üks osa on ettevõtete poolt õhku paisatavate kasvuhoonegaaside vähendamine, mille tasaarvelduseks on loodud süsinikukrediitidega kauplemine. Süsinikukrediit on sertifikaat, millega ostja

ArtiklidUudised

Soometsade taastamine vaid rikub meie elukeskkonda

Metsaomanik Peeter Krimm kirjutab Pärnu Postimehes: puidukasutusest võib loobuda küll – jätta küpsed metsad raiumata, uputada, panna kaitse alla ja järgmised sood-rabad idanema , aga ainult siis, kui on leiutatud uus enam-vähem roheline energiaallikas. Viimase

Sinu MetsUudised

Marek Metslaid – lapsepõlve loodushuvi kandis metsanduse tipptegijate hulka

Anniki Leppik Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid on nii teadlaste kui metsanduspraktikute seas hinnatud juht, keda kirjeldades kasutatakse tihti sõnu täpne, põhjalik ja detailne. Muljetavaldava karjääri teinud teadlase armastus looduse vastu

ArtiklidPressiteatedUudised

Eesti metsaomanikud ei välista lätlaste eeskujul tänavatele tulemist

Läti erametsaomanikud kogunevad 5. märtsil Riias, et protestida laienevate looduskaitseliste piirangute ja ebaõiglaste kompensatsioonide vastu. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku sõnul ei välista Eesti metsaomanikud lõunanaabrite eeskuju järgimist. Läti erametsaomanikud seisavad silmitsi uute looduskaitseliste

ArtiklidUudised

Ants Varblane: metsasõja õhutajatel oleks aeg samm tagasi astuda

Pikaaegne erametsanduse edendaja Ants Varblane vaatas kinos ära viimasel ajal ohtralt kõneainet pakkunud Martti Helde filmi „Vara küps“ ning jagab oma muljeid ja mõtteid, mis tal filmi vaadates tekkisid.. Kas autori soov – näidata, millises

ArtiklidPressiteatedUudised

Metsaomanikud: maadevahetus on õiglane hüvitismeede

Enam kui pooltuhat metsaomanikku osalesid küsitlusel, mille tulemus näitas, et suur osa nendest peavad maadevahetust looduskaitseliste piirangute korral õiglaseks hüvitismeetmeks. Maadevahetusele eelistatakse küll iga-aastast rahalist kompensatsiooni, kuid selle suurus peaks tänasega võrreldes olema õiglasem ning