Anniki Leppik
Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid on nii teadlaste kui metsanduspraktikute seas hinnatud juht, keda kirjeldades kasutatakse tihti sõnu täpne, põhjalik ja detailne. Muljetavaldava karjääri teinud teadlase armastus looduse vastu sai alguse juba lapsepõlves.
Kasvades Kesk-Eesti väikelinnas rabade ja metsade lähedal ning veetes suved maal, hakkas Metslaidis loodushuvi tärkama loomulikku rada pidi. Sellel ajal ei veetnud lapsed veel aega nutiseadmetes ega ekraanide ees ja kõige põnevamat meelelahutust pakkuski just looduses uitamine ja ümbruskonna avastamine. „Mul ei ole eelkäijaid, kes oleks metsandusega seotud olnud, kuid 1998. aastal keskkooli lõpetamise ajal oli metsateema nagu tänagi väga aktuaalne, tundus perspektiivikas ja nii see mõte idanema hakkas,” selgitab Metslaid.
Hindab teadlaskarjääri mitmekesisust
Alternatiivina oleks temast võinud saada ka majandusteadlane, aga tagantjärele on mehel hea meel, et tollased nõuandjad soovitasid ikkagi eriala, mis lisaks teoreetilistele teadmistele annab ka tugevad praktilised oskused. Täna on ta oma valikuga väga rahul, sest eriala andis laiapõhjalise hariduse, millega on elus lihtne hakkama saada. Enda kogemuse pealt julgeb ta ka tänastele noortele eriala valikul metsandust soovitada.
Metsanduses on võimalik spetsialiseeruda väga erinevatele suundadele ja teadlaseks saamine on vaid üks nendest. Metslaid ei ütle, et ülikooli astudes teadis ta kohe, et elu kulgeb edaspidi akadeemilist rada pidi. Pigem on see olnud soodsate võimaluste kokkulangemine. Eesti Maaülikoolis bakalaureusekraadi omandamise järel jätkas ta õpinguid hoopis Rootsis ja õppis seal säästvat metsamajandust Läänemere regioonis. Kodumaale naastes kaitses teadusmagistri kraadi, suundus doktorantuuri ja õppis sellel ajal nii Eestis kui üle mere Soomes.
„Teadlaskarjääri valimisel mängis kindlasti rolli Eesti Maaülikooli poolt sobival ajal tehtud pakkumine,” nendib Metslaid ning lisab, et tõsine teadustöö algas alles pärast doktorikraadi kaitsmist. Peale seda tundus loogiline samm jätkata kohe ka järeldoktorantuuris Šveitsis, kus uuriti metsa ja kliima vahelisi seoseid. Peamine eesmärk oli Šveitsi kuivades orgudes uurida, kuidas hariliku männi metsi saaks uuendada, sest looduslikult see puuliik enam levida ei tahtnud. „Teaduse puhul hakkas mind köitma töö mitmekesisus ja pidev areng. Teadlane ei saa olla mugavustsoonis vaid peab kogu aeg juurde õppima ning arenema,” kummutab Metslaid müüdi, nagu teadustöö võiks olla pigem igavamate ja rutiinsemate killast.
Suund segametsade poole
Eesti Maaülikoolis erinevaid ameteid pidanud Metslaid on alates 2020. aastast instituudi direktor. Samas õpetab üliõpilasi ning soiku pole jäänud ka teadustöö. Praegu juhib ta Eesti Teadusagentuuri finantseeritavat projekti, mis uurib metsapõlengute mõju taimestikule ja mullaseenestikule. Metsapõlengud on väga oluline teema nii globaalselt kui regionaalselt. Meie lähiriikideski on viimastel põuastel suvedel metsapõlengud sagenenud. Üks suuremaid põlenguid leidis aset 2018. aastal Rootsis ja metsatulekahjusid toimub meilgi, mistõttu on oluline neid protsesse mõista.
Metslaid on kindel, et põuaperioodid ja põlengud tulevikus kahjuks sagenevad. „Tule levikuks on vajalikud kõrged temperatuurid, vähesed sademed ja tugev tuul. Kui maastikul leidub ka piisavalt kergesti süttivat materjali, ongi soodsad tingimused tulekahjuks loodud,” räägib teadlane. „Seda ohtu saab leevendada metsade majandamisega, et eriti just kuivades kasvukohtades poleks liigselt kergesti süttivat materjali.” Kliimamuutuste kontekstis on oluline seegi, milliseid metsi me kasvatame. Teadlased rõhutavad juba mõnda aega, et nii tormidele kui ka putukkahjuritele peavad paremini vastu segametsad. Seda teadmist mõistavad ja viivad praktikas üha enam ellu ka metsakasvatajad.
Positiivne näide teaduspraktilisest koostööst erasektoriga on näiteks projekt LIFE AdaptEst, mille raames uurib Metslaidi töörühm koos Eesti Erametsaliiduga erinevate puuliikide koos kasvatamise võimalusi. Selleks luuakse näidisalasid, kus katsetatakse, milliseid puuliike ja nende kombinatsioone oleks kliimamuutusi arvestades mõttekas kasvatada.
Metsandusteadlased maailma tipus
2020. aastal möödus väärikas sada aastat emakeelse metsandushariduse andmisest Eestis. Aasta hiljem tähistas sajandat aastapäeva ka Eesti Maaülikoolile kuuluv Järvselja Õppe- ja Katsemetskond. Vaieldamatult on siin metsandushariduse arendamisel tehtud tublit tööd, mida kinnitab rahvusvahelise konsultatsioonifirma Quacquarelli Symondsi (QS) mulluses erialade edetabelis põllumajandus- ja metsandusharidust andvate ülikoolide arvestuses saavutatud 37. koht. Nii heale positsioonile oma valdkonnas pole ükski Eesti kõrgkool rahvusvahelistes edetabelites seni jõudnud.
Metslaid on uhke, et meie metsandusteadlased on maailma absoluutses tipus, tegeledes lahenduste leidmisega globaalsetele probleemidele. Metsandusteadlaste hulgast on välja kasvanud Eesti Teaduste Akadeemia metsanduse akadeemik professor Veiko Uri, kelle uurimisvaldkonnaks on metsade süsinikuringe. Professor Uri tööd tunnustas president Alar Karis tänavu ka Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Samuti on oma valdkonna absoluutses tipus professor Rein Drenkhani juhitav metsapatoloogide rühm. Tugevaid tegijaid leidub instituudis veel mitmes valdkonnas.
Metsateaduse fookus on väga lai
Üldiselt haakuvad teemad metsa ökosüsteemi kui terviku uurimisega, hõlmates nii metsa majandamise ja puiduressursi väärindamise võimalusi kui elurikkust. Näeme metsandust tervikuna,” selgitab Metslaid ja tõdeb, et puit on meie jaoks oluline igapäevaelus kasutatav materjal. „Puidust saab tänapäeval toota peaaegu kõike, see on taastuv ja loodussõbralik materjal, alternatiiv nii betoonile, terasele kui teistele fossiilsetele materjalidele.”
Kuid kas ühe tippteadlase päeva mahub ka praktiline metsamajandamine? „Ma ei ole metsaomanik, aga mul on au olla Eesti riigi metsa eest hoolitseja ehk RMK nõukogu aseesimees,” räägib Metslaid. Samuti on ta Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna nõukogu liige ja osaleb mõlema organisatsiooni otsustuskogude kaudu praktilises metsanduses, kus tema teadmisi kõrgelt hinnatakse. Ka vaba aja veedab metsateadlane meeleldi loomulikult metsas. Metslaid väärtustab kõrgelt RMK matkaradade võrgustikku, mis katab tervet riiki ja pakub väga erinevaid looduses liikumise võimalusi.
MAAÜLIKOOLI METSABIOLOOGIA TÖÖRÜHM ISELOOMUSTAB MAREK METSLAIDI:
Marek on eluterve maailmavaatega inimene. Ta on alati positiivne ja optimistlik, nii nagu elus vaja. Marek on täpsuse ja korrektsuse kehastus, olles väga tähelepanelik detailide suhtes ning tagades, et kõik on täiuslikult paigas. See on taganud ka tema edu. Marek usaldab oma meeskonda täielikult ja annab neile vabaduse tegutseda oma tempos, eeldusel, et kõik kohustused täidetakse õigeaegselt. Ta on sõbralik ja suhtlemisvalmis, oma tihedale ajakavale vaatamata leiab alati aja, et kolleeg ära kuulata. Naiskolleegide arvates on Marek sarmikas džentelmen.
Empaatilise inimesena suudab ta mõista erinevaid olukordi ja inimeste tundeid ning teha asjakohaseid otsuseid. See omadus annab talle oskuse ka konfliktidest läbi tulla, kuna ta suudab näha erinevaid seisukohti ja leida kompromisse.