Märgid näitavad, et soodsate ilmaolude korral kimbutab ka tänavu metsaomanikke piirkonniti massiline kuuse-kooreüraski rünne, tõrje muudab keerulisemaks feromoonpüüniste puudus turul.
Keskkonnaagentuur teatas mai alguses, et nii nende kui Riigimetsa Majandamise Keskuse seirealadel märgati aprilli lõpus, et kuuse-kooreüraskid on talvitumispaikadest väljumas. Lendlus on piirkonniti massiline, iseäranis probleemne on Lõuna-Eesti piirkond eesotsas Võrumaaga. Keskkonnaagentuur soovitab hiljemalt enne uute soojade kevadilmude saabumist metsaomanikel üles panna feromoonpüünised, ent püüniseid on täna turult keeruline, kui mitte võimatu leida.
„Võrumaa metsaomanikele on esimesed 20 feromoonpüünist kohe saabumas, kuid neid on väga keeruline hankida. Internetist otsides on püünised kõikjalt otsas, saada on vaid feromoonainet,“ rääkis Võrumaa metsaühistu tegevjuht Erki Sok. Just Võrumaa tunneb kuuse-kooreüraski tõrjevahenditest kõige rohkem puudust, sest sealse probleemi mastaapsust kinnitavad nii ametlikud seireandmed kui Loodusveebi loodusvaatluse nutirakendusse kasutajate poolt sisestatud andmed.
Kui Harju-, Ida-Viru- ja Lääne-Virumaa seirepunktides loendati keskmiselt 100 isendit püünise kohta, siis Võrumaal RMK Kurenurme seirepunktis loendati keskmiselt üle 9000 üraski. Seetõttu võib Lõuna-Eestit tänavu taas tabada karm kooreüraski rünne, hoiatas Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks.
Võrumaa metsaühistu juht kinnitas, et erametsaomanikud pöörduvad üraskikahjustuste muredega metsaühistu poole aina enam. Peamiselt soovitakse saada infot tõrjeviisidest, raieviisidest kahjustuste likvideerimiseks ning uuritakse sedagi, kas tõrjet ka kuidagi kompenseeritakse.
„Suurim probleem üraskitega seoses on selgelt seotud kaitsealadega ja uute sihtkaitsevööndite moodustamisega, millest maaomanik saab teinekord teada alles Natura toetust taotledes,“ möönis Sok. Sihtkaitsevööndis on teatavasti metsa majandamine keelatud, kooreüraskil on seal mugav omasoodu toimetada ning massiliselt levida. Paraku kuuse-kooreürask aga piire ei tunne ning probleem jõuab kaitsealadelt varem või hiljem ka majandusmetsadesse.
Sok paneb metsaomanikele südamele, et metsa – kuuse-küüreüraski kontekstis eelkõige kuusiku – seisundit tuleb jälgida pidevalt, pöörates ekstra tähelepanu just langi servadele. Võimalikule üraskiprobleemile viitab, kui kuuskede tüvede keskosas on koor lahti või ära kukkunud, paistavad üraskite augud ja aukudest vaigujooks või on neis näha peenikest puupuru.
Ühistujuhi sõnul eelistavad erametsaomanikud kooreüraski tõrjel kasutada eelkõige just feromoonpüüniseid, sest nende kasutamine on metsaomanikule lihtsamini mõistetav kui näiteks püünispuude tegemine. „Püünises näeb ta konkreetselt, kas seal on üraskid sees, püünispuude puhul on tihti raske aru saada, millal on õige aeg need metsast välja viia, kuhu puud viia jne,“ selgitas Sok. Püünispuude puhul aga on nende efektiivsuse tagamiseks ülioluline, et need toimetatakse metsast välja õigel hetkel.
Kõikidele üraskitõrjet puudutavate küsimuste kohta saab nõu küsida just kohalikust metsaühistust. Üraskikahjustuste ennetamiseks maksab riik ka toetust, mida saab taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Oluline on tähele panna, et toetuse taotlemise juurde peab kuuluma metsnaduskonsulendi kinnitus, et et tõrjetööd on olud vajalikud, neid on tehtud õigesti ja need täidavad oma eesmärki. Atesteeritud metsanduskonsulendid töötavad metsaühistute juures ning vajadusel aitab metsaühistu teha ka toetustaotluse.
Värskete seireandmetega piirkondade kaupa on võimalik tutvuda Keskkonnaportaalis.
Last modified: 27. sept. 2024
