Maamaksu tõusu 10-protsendilise piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatesse investeeringutesse ning soodustab väikemaaomanike ning maaelu hääbumist, märgivad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koalitsioonierakondadele saadetud ühispöördumises.
Maa- ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid koalitsioonierakondade poole tuletamaks meelde poliitikute poolt valimiseelsel perioodil antud lubadusi, mis puudutavad nii maamaksu tõusu kui looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist.
„Maaettevõtjate konkurentsivõime on otseses seoses maaomandile seatavate koormistega. Maamaksu järsk ja ebaproportsionaalselt kõrge tõus paneb põllumajandustootjad ja talupidajad ebasoodsasse olukorda ja halvab nende finantsvõimekust, kuna ettevõtted ei suuda aina kasvavate kuludega sammu pidada,“ selgitas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot. „Riikliku toidujulgeoleku tagamiseks vajab põllumajandussektor stabiilsust ja kindlustunnet, mida maksutõusud kindlasti ei paku.“
2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamisega kasvas maamaksu arvutamisel aluseks olev maa maksustamishind varasemaga võrreldes paiguti kuni paarikümne kordseks. Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ettevalmistamisel kinnitati maaomanike esindusorganisatsioonidele korduvalt, et maamaksu liigse tõusus osas ei ole muretsemiseks põhjust, kuna seadusesse kirjutatakse maamaksu tõusu piirang – mitte rohkem kui 10% aastas. Värske koalitsioon plaanib aga nimetatud piirangust loobuda ja jätta maamaksu suuruse kohaliku omavalitsuse otsustada, mis tähendab, et kohaliku omavalitsuse otsusega võib maamaks kerkida senisega võrreldes mitmekordseks.
Lisaks juhitakse koalitsiooni tähelepanu, et maaomanikud on aastaid tõstatanud looduskaitseliste piirangute ebapiisava hüvitamise probleemi ning kõik erakonnad on valimiste eel lubanud hüvitised õiglasele tasemele tõsta. Valimiste järel sellest enam ei räägita.
„Maaomanike sügavalt ebavõrdne kohtlemine peab lõppema. Kui riik omandab eramaid riigikaitselistel või infrastruktuuri rajamise eesmärgil, saab eramaa vahetada riigile kuuluva maa vastu ning makstakse ka motivatsioonitasu. Looduskaitselistel eesmärkidel eramaa kasutamise rangel piiramisel ei võimaldata aga kumbagi,“ rääkis Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.
Ülaltoodust lähtuvalt tõid pöördumisele allakirjutanud välja, et maaomanikele antud lubaduste täitmiseks on vajalik täielikult loobuda kavatsusest lubada maamaksu tõusu üle 10% aastas, tõsta 2024. aastast looduskaitselised hüvitised senisega võrreldes kahekordseks ning seadustada looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel.