Võimalus omada metsa on eriline. Üks, mis selle eriliseks teeb, on metsa pikk eluiga. Kui metsaomanik korraldab raiet, tähendab see tavaliselt nende puude raiumist, mille on istutanud eelkäijad või mis ise on kasvama hakanud enne nüüdse omaniku sündi. Kui metsaomanik istutab metsa või hooldab looduslikku uuendust, kasvab seal tulevikumets, mille vanaks saamist istutaja või hooldaja ise ei pruugi näha. Metsaomandusse on justkui sisse programmeeritud aegade side.
Metsaomanike arv
Eesti metsaomanike täpset hulka siin ja praegu öelda ei saa, sest see arv muutub pidevalt – metsamaad müüakse ja ostetakse, kingitakse ja pärandatakse. Küll aga on Keskkonnaministeerium tellinud selle arvu selgitamiseks kaks põhjalikku uuringut. Olemas on andmed 2011. ja 2015. aastast ning lähiaastail on kuuldavasti tulemas järjekordne uuring. Kui on olemas juba andmerida, saab selle põhjal vaadata muutusi ja tendentse.
Kõik järgnev pärineb 2015. aasta uuringust.
2015. aastal (sulgudes võrdluseks 2011. aasta uuringu andmed) oli Eestis 107 170 (93 271) füüsilisest isikust ja 5752 (4001) juriidilisest isikust metsaomanikku. Kokku oli Eestis 112 922 (97 272) erametsaomanikku, kellest 95% (96%) olid füüsilised ja 5% (4%) juriidilised isikud.
Metsaomanike arvu olulist suurenemist 2015. aastal, võrreldes eelmise uuringuga, seletab muuhulgas ka see, et eelmises uuringus ei arvestatud korteriomanditega seotud metsamaad, mis 2015. aastal arvesse läks.
Metsaomandi suurus
Füüsilistele isikutele kuulus 688 246 ha (747 827) ja juriidilistele isikutele 377 747 ha (262 960) metsamaad ehk vastavalt 65% (74%) ja 35% (26%) erametsamaast. Kokku oli Eestis erametsamaad 1 065 993 ha (1 010 788 ha). Metsaomanike hulka arvati 2015. aasta uuringus kõik maaomanikud, kellel oli vähemalt 0,1 ha metsamaad. Keskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa pindala oli 6,42 (8,02 ha) ja juriidilisele isikule kuuluva metsamaa pindala 65,7 ha (65,7 ha).
Väga väikesed metsaomandid (alla 2 ha) moodustasid 2015. aastal füüsilisest isikust omanike puhul 44,6% ja juriidilisest isikutest omanike puhul 41,5% vastava omanikutüübi üldarvust ning pindalaliselt vastavalt 4,8% ja 0,5% vastava omanikutüübi metsamaa kogupindalast.
Alla 5 ha metsamaad omavate füüsilisest isikust omanikke oli arvuliselt 65,4%, neile kuulus 15,6% füüsilistele isikutele kuuluvast metsamaast. Vastavad näitajad juriidiliste isikute puhul olid 58,2% ja 1,3%. Erametsamaa kogupindalast kuulus 61,5% füüsilisest isikust metsaomanikele omandi suurusega üle 5 hektari ja 30,9% juriidilisest isikust metsaomanikele omandi suurusega üle 100 hektari.
Metsaomanike vanus
Füüsilisest isikust metsaomanike omanduses olevast metsamaast kuulus vanuse järgi:
- 41–50aastastele 22,4% füüsilisest isikutest metsaomanike metsamaa pindalast,
- 51–60aastastele 24,9%;
- 61–70aastastele 19,6%.
Keskealistele ja üle keskea inimestele kuulus seega kaks kolmandikku füüsiliste isikute erametsamaa kogupindalast. Nendes vanusegruppides olevate metsaomanike metsamaa on ka keskmiselt suurem.
Väiksema osakaaluga vanusegruppidele kuulus:
- 31–40aastastele 9,4%;
- 71–80aastastele 14,7%.
Lastest omas vanusegrupp 1–10 aastat metsamaa pindalast 0,1% ja vanusegrupp 11–20 aastat metsamaa pindalast 0,3%.
Metsaomanike elukoht
Omaniku elukoha järgi olid 2015. aastal suurima füüsilisest isikust metsaomanike arvuga maakonnad Harjumaa ja Tartumaa ehk kahe suurema linnaga maakonnad. Harjumaal oli metsaomanikke 29 668 ehk 30,9% rahvastikuregistris olemasoleva elukohaga omanike arvust ja Tartumaal vastavalt 10 604 ehk 11,0%.
Järgnesid Saare- ja Pärnumaa vastavalt 7,3% ja 7,5%. Kõige vähem oli metsaomanikke Hiiu- ja Järvamaal, vastavalt 2,2% ja 2,8%.
Väljaspool Eestit elas rahvastikuregistri andmete kohaselt suurim arv metsaomanikke Soomes – 2082, järgnesid Rootsi – 263, Suurbritannia – 97, Saksamaa – 94, Ameerika Ühendriigid – 77 ja Kanada – 63. Kokku elas välismaal 2980 (2011. aastal 1408) rahvastikuregistris olemasoleva elukohaga metsaomanikku.
Rahvastikuregistris olemasoleva elukohaga omanike metsamaa pindalast oli füüsilisest isikust metsaomanikel omaniku elukoha järgi enim metsamaad Harjumaal – 152 069 ha ehk 24,3%, järgnesid Tartumaa 9,3%, Pärnumaa 8,9%, Saaremaa 7,4%, Viljandimaa 7,4%. Väljaspool Eestit kuulus Soome elukohaga metsaomanikele 9002,2 ha, Rootsi elukohaga omanikele 1569,6 ha, Kanada elukohaga omanikele 398,4 ha ja Ameerika Ühendriikide elukohaga omanikele 447,8 ha metsamaad. Kokku omasid välismaal elavad (ja rahvastikuregistris olemasoleva elukohaga) 1408 erametsaomanikku 10 677 ha metsamaad.
Linnas või külas?
Metsaomaniku elukoha asustustüübi järgi (arvestuse aluseks rahvastikuregistris registreeritud elukohaga metsaomanikud) olid 2015. aastal:
- suurima arvu ja metsamaa pindalaga maal elavad metsaomanikud – 47 401 omanikku metsamaa pindalaga 343 602 ha, järgnesid:
- linnas elavad metsaomanikud – 34 510 omanikku 194 322 ha metsamaaga,
- alevis elavad metsaomanikud – 14 225 omanikku 88 288 ha metsaga ja
- välismaal elavad metsaomanikud – 2980 omanikku 13 802 ha metsamaaga.
Metsaomaniku elukoha järgi jagunes metsaomanike arv ja neile kuuluva metsamaa pindala järgmiselt:
- maal 47,0% arvust ja 53,0% pindalast, keskmine metsamaa pindala 7,2 ( 2011. aastal 10,1) ha;
- linnas 34,2% arvust ja 30,0% pindalast, keskmine 5,6 (8,3) ha;
- alevis 14,1% arvust ja 13,6% pindalast, keskmine 6,2 (9,4) ha;
- välismaal 3,0% arvust ja 2,1% pindalast, keskmine 4,6 (7,6) ha.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi tellitud uuring „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutamine 2015. aastal”
Last modified: 27. sept. 2024
