Iga metsas liikuja saab arvestada, et ta kõnnib keskkonnas, mis elupaigaks 16 000–20 000 erinevale liigile. Suur osa sellest mitmekesisusest elab oma elu nii, et inimesed neist midagi ei tea. Veel vähem on teada, kuidas neil läheb.
Üldine pilt: Eestis on arvatavalt kuni 45 000 liiki
Keskkonnaagentuuri andmeil arvatakse Eestis üldse kokku olevat 35 000–45 000 organismiliiki – need on hinnangulised arvud. Uuringutega on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine.
Suhteliselt hästi on uuritud selgroogsed loomad ja taimestik: Eestis on kohatud ligi 400 linnuliiki, umbes 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ja 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ja 2500 liiki vetikaid. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote (bakterid jt), ainurakseid ja mitut selgrootute rühma. Selgrootutest on üks vähe uuritud seltskondi putukad.
Umbes viiendikul liikidest (8600) on hinnatud ohustatuse aste, neist 1314 liiki ehk 15% on ohus või välja surnud. Hävimisohus liigid on kolme erineva rangusega kategooria kaudu kaitse alla võetud. Praegu on Eestis kaitse all 572 liiki.
Ülevaade metsaliikidest: metsas on arvatavalt kuni 20 000 liiki
Eesti metsaliikidest leiab ülevaate Asko Lõhmuse ja Mihkel Soone artiklist „Katusliigid bioloogilist mitmekesisust säästvas metsanduses: kriitiline ülevaade ja perspektiivid” (Metsanduslikud Uurimused 41/2004; täistekst loetav ka elektrooniliselt). Selle järgi arvatakse meie metsades leiduvat 16 000–20 000 liiki, sealhulgas umbes 10 000 liiki putukaid.
Liigid liigirühmade kaupa (sulgudes on lisatud oletatav arv):
- Seened kuni 2000 (2500); sealhulgas torikseeni 213
- Samblikud 481 (600)
- Samblad 250
- Soontaimed 450
- Ümarussid 300
- Keriloomad (teatud mikroorganismid) ?
- Teod 61 (65)
- Ämblikulaadsed (kuni 1000)
- Putukad umbes 6000 (10 000), sealhulgas kiletiivalisi üle 4000, kahetiivalisi 2000, mardikalisi 2000, liblikalisi 1300
- Selgroogsed 150
Oma 2004. aasta artiklis kirjeldavad autorid metsaliikide uurituse kesist seisu. Kui palju see on tänaseks paranenud? Asko Lõhmus: „Oleme põhjalikult tegelenud mitme metsaliigirühma koosseisu, nende ökoloogia ja majandustundlikkusega, nii et kindlasti on uuritus tükati paranenud. Üldine olukord, et suurema osa metsaliikide käekäigust me ei tea (suurt) midagi kehtib aga jätkuvalt. Küll on võimalik anda uuritud rühmade kohta senisest palju paremaid tundlikkushinnanguid. Näiteks on torikseentest umbes 30% ohustatud.”
Inimesele kõige lähemal
Kui erihuvid (nt loodusfotograafia jms) kõrvale jätta, on inimesele kõige nähtavamad metsaliigid need, keda kasutatakse loodusressursina või kellega huvid ristuvad. See ring on metsaelustiku kogu rikkusega võrreldes ülinapp: metsamajanduslikult tähtsad puud ja neid masspaljunemiste korral rikkuda võivad putukad; jahiulukid, sh metsast toituvad loomad; marjataimed jms korilusega seotud seened, taimed pluss veel mõned üldtuntud taimed, loomad, linnud. Lisaks kaitsealused liigid, kelle puhul on metsas kehtestatud majandustegevuse piirangud.
Isegi kui arvestada pigem suurema kui väiksema tuntusega, on üldtuntud liike ainult kuni 1% metsa kogu liigirikkusest.
Kui huvitab rohkem…
Kui metsaomanikul on huvi oma metsas elavatest ja kasvavatest liikidest rohkem teada, tuleb abimaterjali ekstra otsida. Määrajaid leiab raamatupoest, aga ka antikvariaadist. Ühe internetimääraja leiab näiteks aadressilt e.loodus.ee
Mõningase ülevaate teatud liigirühmade käekäigust saab riikliku keskkonnaseire aruannetest, mille leiab keskkonnaseire kodulehelt www.keskkonnaagentuur.ee/et/seire
Näiteks on 2017. aasta aruannete seas haudelinnustiku punktloenduse tulemused. Vastava metoodika alusel jälgitakse päris suure hulga metsalindude (aga ka põllulindude) pesitsusedukust, mille põhjal arvestatakse välja näitajad, mis nimetatud linnustiku kompleksindeksiteks – nii jälgitakse metsa- ja põllulinnustiku arvukuse peamisi tendentse.
Hulk ülevaateid on kaitsealustest liikidest (seened, samblad, linnud, sh metsakanalised jms).