Ivar Sibul, Eesti Maaülikooli dendroloogia ja metsaentomoloogia kaasprofessor
Tamm, meie kodumaine ja armsaks peetud metsapuu, seostub inimesele eelkõige pikaealisuse ja püsivusega, aga ta on ka rammu ja vastupidavuse võrdkuju. Harilik tamm ongi Eestimaal kasvavatest puudest kõige vanem ja tüsedam. On tähelepanuväärne, et meie vanim, ligi 700-aastane Tamme-Lauri tamm Urvastes Võrumaal, kelle tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt on mõõdetud üle 8,7 meetri, kasvatab sentimeeterhaaval jätkuvalt oma jämedust.
Just üksikult ja lagedal kasvades näitavad tammed oma suursugust väljanägemist ning elavad kõrge eani. Üksikpuuna kasvavate vanade, harunenud võra ja jämedaoksiste tammede kõrgus, küündides kuni 20 meetrini, on sageli võra läbimõõduga samaväärne.
Puistus kasvades, kus vaba kasvuruumi on vähe, sirguvad küllalt aeglasekasvulised tammepuud aga üle 30 meetri kõrguseks. Puistus olles laasuvad ka tammed kenasti, olles sihvakad ja peeneoksalised. Kultuurpuistuna tasub tamme aga kasvatada, sest oksavaba ja sirge tammepalk on ülihinnaline toormaterjal mööbli-, parketi-, vineeri- ja vaaditööstuses.
Temperatuuritundlik puu
Kasvades Eestis oma loodusliku areaali põhjapiiri lähedal ning puhkedes teistest kodumaistest puittaimedest hiljem on tamm tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Hiliskülmade käes kannatavad eriti lagedal kasvavad ja noored puud ning varapuhkevad ehk nn suvetammed, kes hiljapuhkevast teisendist (talvetammest) kaks-kolm nädalat hiljem lehte lähevad. Kuigi talvekülmadele on tamm vastupidav, tekivad talvepakase ja talviste järskude temperatuurimuutuste tõttu tihti puu koorde ja pindmisse tüvepuitu piki tüve kulgevad külmalõhed, mis aitavad tüvesse pääseda puitu mädandavatel seentel.
Kuivõrd noortele puudele on ohuks metskitsed ja jänesed, kes võrseid kärbivad, ning põdrad, kellele meeldib tammekoor, tuleb noori puid kaitsta tüvekaitsmete või kuuseokstega. Rajatud tammekultuure on mõistlik seetõttu ka tarastada.
Nõudlik kasvutingimuste suhtes
Mullatingimuste suhtes on tamm nõudlik, eelistades kasvada viljakatel värsketel kuni niisketel muldadel, mis on neutraalse või veidi happelise reaktsiooniga. Sobivaimad kasvukohatüübid, kuhu tamme kultiveerida, on sinilille, jänesekapsa, naadi ja kastikuloo. Kultiveerimisel peaks vältima kuivi liiv- ja paepealseid muldi. Sügavale pinnasesse tungiv tugev juurestik aitab tammel saada mulla viljakamatest kihtidest toitaineid ja vett, kuid samas muudab puu ka tormi- ja põuakindlaks. Looduslikult uueneb tamm peamiselt tõrudest, aga ka kännuvõsude abil. Kuigi noored tammed on esimestel kasvuaastatel võimelised kasvama puurinde all varjus, on tamm valgusnõudlik puu ning kui valgustingimused puu kasvades ei parane, siis juba paari-kolmeaastased tammeseemikud hukkuvad.
Noorelt hiliskülmade kaitseks ning hiljem heaks kõrguskasvuks ja tüve laasumiseks vajab tamm aga turvet ja ajepuid. Lähtuvalt tamme kasvunõudlustest võibki tamme metsapuuna kasvatamise võtta kokku ühte kuldsesse lausesse, mida teab vist iga metsamees – „tamm tahab kasvada kasukas seljas ja pea paljas”.
See tähendab, et valguslembese liigina vajab tamm valgust, kuid teiste puude pakutav külgvari soodustab tüve sirget kasvu ja aitab kaasa laasumisele ning pakub turvet võimalike külmakahjustuste eest. Tammele sobivaimaks ajepuuks on kuusk, keda võiks sellel otstarbel mõni aasta pärast tamme kultiveerimist samadesse reavahedesse istutada. Tamme võib istutada või külvikultuure rajada ka teiste liikide uuendusse rajatud koridorides. Head kasvu on tammed näidanud nii lepa- ja sarapuu- kui ka kase-, aga samuti haavavõsasse raiutud koridorides.
Tamme levikust Eestis
Kui üldine Eesti metsasus on viimasel poolsajandil kasvanud, siis tammikute pindala on hoopis vähenenud. Segametsades kasvab tamme kõrval just kask, haab, hall- ja sanglepp. Tammeenamusega puistud moodustavad meie metsade pindalast kõigest 0,3 protsenti. Kuigi ligi pooled meie tammikud asuvad Saaremaal, võib looduslikke tammepuistuid näha ka Pärnu-, Lääne-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Eestis kohtabki harilikku tamme peamiselt lääne- ja põhjaosa puisniitudel ning huumusrikastel viljakatel metsamuldadel, kus ta seltsib teiste laialehiste puuliikidega, nagu saar, pärn ja vaher.
Vähesel hulgal trehvab tammesalusid ka teistes maakondades, eelkõige Viljandimaal, kus kasvab enam just Eesti kultuurtammikuid. Ulatuslikum tammekultuuride rajamine toimus meil 130–140 aastat tagasi ning nii mitmedki tammegrupid ja väiksemad puiestikud rajati hoogtöö korras ka mõned aastad tagasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.