Mikk Link küsib, kelle huve esindab Eesti Metsa Abiks
Looduskaitse on metsanduse lahutamatu osa. Ja looduskaitse organisatsioone on väga-väga vaja. Selleks, et oleks tasakaalu ja erinevaid vaatenurki. Erinevate nägemuste põrkumine ja sellest dialoogist sündiv uus kvaliteet ongi demokraatia tugevus ning nurgakivi. See, et aina
Eestlased ja mets
Eestlased hindavad metsa väärtusi, aga metsandusteemadest teavad vähe. Kui palju eestlane metsas käib? Arvandmeid nendest, kes metsas/looduses puhkamas käivad, saab riigimetsast. Ka mõnele erametsamaadele rajatud looduse õpperajale on paigaldatud spetsiaalsed külastajate lugejad, kuid üldandmeid sealt
Metsast saab seeni-marju ja meelerahu
Küsitlus väikeses metsaomanike ringis näitas, et puiduga mitte seotud metsakasutuses kippus lõõgastus korilusest tähtsam olema. Kõigepealt panin ritta, mis on tavapärased metsaannid ehk see, mida metsaomanik oma metsast võiks saada peale puidu. Kasutasin Erametsakeskuse väljaannet
Keskkonnaamet koos partneritega alustab tegevusi lendorava arvukuse languse peatamiseks
Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi, Metsakorralduse büroo ja Eesti Erametsaliidu ühine pressiteade 26. oktoober 2018 Keskkonnaamet koos partneritega alustab tegevusi lendorava arvukuse languse peatamiseks Eesti-Soome ühisprojektiga kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ja parandatakse olemasolevaid ja
Andres Talijärv: Eesti metsanduse kõige suurem probleem on vananevad metsad
Kristjan Piirmäe on kirjutanud arvamusloo metsa olukorrast. Metsade asemel on loo keskmeks seekord aga isiklik rünnak. Metsandus on ja jääb ilmselt valdkonnaks, kus on erinevaid arvamusi ja nägemusi. Püüan siinkohal emotsioonid kõrvale heita ja artiklis
Metsaomand kasvatab omanikku
Taasiseseisvunud Eesti metsaomanikud on jõudnud läbi käia pika kasvamise tee. Maareform jääb järjest kaugemale minevikku. Eestis on üle 100 000 metsaomaniku, kellest suurem osa on läbi käinud omanikuks kasvamise tee. Nüüd ollakse palju teadlikumad, metsad