Mets kui metsaomaniku majandusliku tulu allikas
Majanduslikus mõttes võib mets omanikule kasu tuua mitut moodi Sotsiaalmeedias on raievastased süüdistanud ka metsaomanikke rahaahnuses, mis justnagu väljenduvat püsivas raiumissoovis. See pole nii ja sedasi väita on vale ka seetõttu, et Eesti metsaomanikkond on
Mets kui puidu andja: Puiduta elu pole tegelikult võimalik
Kui kodust ära viia kõik puidust asjad, jääb järele peaaegu tühi ruum. Vaidlustes, kas metsa raiuda või mitte, küsivad metsamehed tihti raiete vastu olijailt, kas nad saaksid igapäevaelus puiduta hakkama. Sagedane näide on siis, et
Mets kui puidu andja: Vanasti tundis eestlane puitu paremini
Vanasti oli puit eestlaste kodudes asendamatu materjal. Puidust ehitati elamuid ja kõrvalhooneid, valmistati tööriistu, tarbeesemeid jms. Puitu kasutati kütteks. Inimene tundis puidu omadusi märksa paremini kui tänapäeval. Siin valik kasutusviise. Tasub meeles hoida, et
Mis on metsa väärtused?
Metsa väärtusi on inimesed püüdnud süsteemselt kirjeldada mitmeti. Eriti on keskendutud sellele pärast 1980. aastaid, kui ÜRO juurde moodustatud maailma keskkonna- ja arengukomisjon tuli välja oma aruandega „Meie ühine tulevik”* (1987). Sellega jõudis päevakorrale
Mets kui tööandja: Kui paljusid inimesi tihumeeter toidab?
Erakordselt soojad talved võivad mõjutada tuhandeid rahakotte. Metsa ja puiduga seotud töökohtade arvu esitatakse Eestis tavaliselt valdkondade kaupa. Eristatud on metsamajandus, puidutööstus esmatöötlemise ulatuses ning paberi- ja paberitoodete tööstus. Sageli lisatakse andmetele puitu kasutav