You are currently viewing Mets kui tööandja: Kui paljusid inimesi tihumeeter toidab?
Foto: Eesti Erametsaliit

Mets kui tööandja: Kui paljusid inimesi tihumeeter toidab?

  • Post category:Artiklid

 

Foto: Eesti Erametsaliit

Erakordselt soojad talved võivad mõjutada tuhandeid rahakotte.

Metsa ja puiduga seotud töökohtade arvu esitatakse Eestis tavaliselt valdkondade kaupa. Eristatud on metsamajandus, puidutööstus esmatöötlemise ulatuses ning paberi- ja paberitoodete tööstus. Sageli lisatakse andmetele puitu kasutav mööblitööstus ja arvestatud on ka kaudselt hõivatuid, mis tähendab kogu vahe- ja lõpptarbimist.

Kui nii lahterdada, töötas meil aastaraamat Mets 2016 andmeil 2016. aastal metsamajanduses 6500 inimest (2014. aastal 7000), puidutööstuses 19 100 inimest (15 400), paberi- ja paberitoodete tööstuses 1200 (1400), mööblitööstuses 8900 (10 000) inimest.

Metsasektoris kokku ligi 27 000 inimest ja koos mööblitööstusega 35 700. Kui juurde arvestada ka kaudselt hõivatuid, töötas metsa või puiduga seotud inimesi Eestis 2014. aastal kokku ligi 67 000 ehk üle 10% kõikidest hõivatutest. Erakorralised olukorrad metsas ei mõjuta seega mitte ainult neid, kes seal masinaroolis.

Veokijuhid pikalt tööta

Pehme talv mõjutab metsasektorit piirkonniti ja ka ettevõtteti erinevalt. „Sel talvel on roheline ladu olnud küllalt suur, nii et meie langetuse poolel hoogu ei pidurdanudki,” ütles näiteks Pärnumaa OÜ Karo Mets juhatuse liige Runo Ruubel.

Samas kokkuvedu tuli katkestada, mis tähendab, et kaheksa kokkuveotraktori juhti ei saanud normaalselt töötada. „Kaudselt puudutas see olukord teisi töötajaid ka, sest töömahud kahanesid, kuid meie preemiasüsteem on mahtudega seotud.

Kõige suurem kahju on aga see, et kui septembris langetatud puitu saab välja vedada alles jaanuaris, nagu nüüd on, jõuab materjali kvaliteet alla minna ja me ei saa selle eest enam seda hinda, mida planeerisime,” ütles Runo Ruubel.

Ta lisas, et kõige rohkem on pehme talve tõttu kannatanud siiski Karo Trans OÜ autojuhid. „Juba eelmise aasta alguses olid teed pehmed ja vedada ei saanud ning septembris hakkas see jälle pihta. Meestele tuli ikkagi palka maksta, et nad oma liisingute ja eluga hakkama saaks.”

Kõik on kõigiga seotud

Erametsaliidu juhatuse liikmelt Ants Erikult küsisin, mis ulatuses pehme talv kogu metsasektorit puudutab. Temagi mainis võimalike esimeste töötajäänutena metsaveokite juhte. Järgmised on kokkuveotraktorite juhid. Harvester saab pehmel talvel tavaliselt kauem töötada, kuna pole koormatega edasi-tagasi sõitmist. Ka saemeestel võib tööd pikemalt jätkuda, sest kusagile annab ehk ka pehmete ilmadega tegutsema minna.

Tööde korraldajad saavad tegutseda, kuna lanke on võimalik ette valmistada ka tulevikuks. Kui metsas töö toppab, hakkab töö kahanema inimestel, kes puidutöötleja või -vahendaja juures tegelevad koormate vastuvõtuga ja vastavalt laoplatsi seisule võib väikemaks muutuda esmatöötlejate töömaht. Järgmine, kes mõjutatud, võib olla järeltöötleja jne ehk kõik, kes puidu kaudu asjaga seotud on.  

„Metsas võivad pehmed talved hakata kaudsemalt mõjutama kogu metsatööde ahelat,” lisas Ants Erik, kes kirjeldas seda ühe ülestöötamata jääva raielangi kaudu. Kui lank jääb tegemata, on järgmisel suvel-sügisel vähem tööd maapinna ettevalmistajal ja ülejärgmisel kevadel istutajal, järgneval kahel-kolmel aastal kultuurihooldajal, kuue-seitsme aasta pärast valgustusraie tegijal jne. „Ühesõnaga lükkab ühel talvel tegemata jääv raie kõikide nende järgmiste töötegijate rakendamise aasta võrra edasi,” ütles Erik.

Metsasektori maksud

Metsas töötajate väiksemad töömahud ei kajastu mitte ainult palgasaajate rahakotis, vaid ka metsasektorist riigikassasse laekuvate maksude summas – see on raha, mis riigieelarve eraldistega jagatakse ringi kultuurile, sotsiaalvaldkonda jne.

Viimatised uuringutulemused sektori maksude kohta on 2014. aastast. Otsesed ja kaudsed maksulaekumised metsandusest kokku olid siis ligikaudu 600 miljonit eurot ja moodustasid Eesti kogu maksulaekumistest 9%.

Otseselt maksis metsasektor ligikaudu 200 miljonit eurot maksusid, ühe tihumeetri kohta üle 70 euro. Pealkirjas esitatud küsimusele võiks vastata, et tihumeeter toidab Eestis otsesemalt või kaudsemalt kümnendikku tööga hõivatud inimestest. Juurde tuleks arvata ka nende töötajate pered ja paljud need inimesed, kes metsaomanikuna oma metsa majandavad ja puiduturul osalised on. VIKTOR HAAB


Kasutatud on Erametsakeskuse tellitud uuringut „Puidu kasutusest saadav lisandväärtus ning selle mõju Eesti sisemajanduse koguproduktile ja maksutulule” ja Aastaraamatut Mets 2016. Kirjutis ilmus Maalehe Metsalehes 25. jaanuaril 2018.