Tõsi, mõne sisustusajakirja klantskaanele sellise ebastandardse iludusega ilmselt ei jõuaks, aga jõulude võlu ei peitugi perfektsuse taga ajamises. Rohkem ikka selle väärtustamises, mis on südamele oluline ehk kallites inimestes meie ümber.

Mulle meeldib mõelda, et komme pühade ajal perega puu ümber kokku saada on meile justkui verega kaasa antud ürgne traditsioon. Saame ju uhkusega öelda, et Tallinn on esimene linn maailmas, kuhu püstitati avalik jõulupuu juba enam kui 580 aastat tagasi. 1441. aasta talvel tõi Mustpeade vennaskond Raekoja platsile esimese teadaoleva avaliku jõulupuu, mille ümber koguneti laulma ja tantsima. Kuigi puu sümboliseeris pühademeeleolu ja kogukonna ühtsust, räägivad legendid, et sellel oli ka praktilisem külg – vallalistele noormeestele ja neidudele oli see koht, kus omavahel tutvust sobitada.

Tänapäeval pole küsimust, kuidas ehtne jõulukuusk koju saada – iga suurema toidupoe ees müügil olev valik võtab silme eest kirjuks. Jõulukuuskede kasvatamine ja müük on mitmetele kohalikele puukoolidele ja taludele oluline tuluallikas, mis aitab hoida maapiirkonnas elu ning töökohti. Kiitmist väärib ka RMK pakutav võimalus pühadekuusk sümboolse tasu eest koju tuua riigimetsast, mis on eestlaste poolt hästi vastu võetud – mullu kasutas seda enam kui 8000 inimest.

Olenemata viisist, kuidas jõulupuu sinu koju jõuab, kutsun üles eelistama päris puud plastikule ja kohalikku importkuusele. Plastkuuse süsinikujalajälg on üle kümne korra suurem naturaalse puu omast. Kohalikku eelistades annad lisaks suuremale keskkonnakasule panuse ka maapiirkondade elujõulisuse säilimisse.

Kauneid pühi ja toimekat uut aastat!