Tänavu parimaks metsamajandajaks valitud Meelis Reinart jäi žüriile silma oma aastate jooksul tehtud hoolsa töö ja visadusega. Mets tuli tema ellu koos ema kingitud taluga ning mehe kodukoht ongi tänaseks metsaga tihedalt läbipõimunud.
Angelika Lebedev
Sinu Metsa kaasautor
Reinarti kodutalu ajalugu ulatub aastasse 1847, selle ehitas tema vaarisa isa ehk Reinarti pere elab seal viiendat põlve. Enamik talukoha hooneid on säilinud ja peremees on neid nii jõudumööda taastanud kui uusi ehitanud. Näiteks on ta oma tarbeks rajanud väikese saekaatri, millest saadud materjali kasutab oskuslikult hoonete remontimisel.
Istusime Reinarti ehitatud püstkojas tema enda tahutud puutoolidel, taustaks tuli praksumas. Püstkoda on seitse meetrit kõrge ning ehitatud kahe iidse tamme kõrvale, mille istutas mehe vanaisa. Eelkõige meelelahutuslikul eesmärgil võtab Reinart vahel mängimiseks kätte šamaanitrummi. Püstkoja juures on tehtud ka sütelkõndimist. Tema sõnul annavad sellised tegevused elule värvi, rikastavad tundemaailma. Siis pole elu liiga praktiline.
Töö metsas ei saa kunagi otsa
Mets tuli Reinarti ellu koos ema kingitud taluga. Lisaks ostis ta seda maade tagastamise ajal naabrimeheltki juurde. Kuna 90ndate lõpus toetati kasutusest välja läinud põllumaade metsastamist, otsustas Reinart võimalust kasutada. Istutatud 5,5 hektarit metsa on nüüdseks veerand sajandit kasvada saanud.
„Kuused ja kased jäid ellu, kuid mände pole praktiliselt ühtegi alles,“ ütles peremees. Põhjuseks põdrad, kes hävitasid sisuliselt kõik noored taimed. Õppetunnina võib siit kaasa võtta, et männiku vastupidamiseks tuleb seda põtrade eest kaitsta, seetõttu ehitas mees hiljem ühele langile aia ümber. Aia ehitus kahe hektari suurusele alale oli muidugi omajagu suur ettevõtmine. „Kits teeb kahju pigem ühe-kahe-, võibolla ka nelja-aastasele puule, kuid põder suudab probleemideta hävitada kümne aasta vanuse puu,“ teadis ta jagada.
Lisaks aia ehitamisele on Reinart istikud märgistanud kahemeetriste pulkadega, sest langil, kus armastab kasvada vaarikas, ei leia puutaime muidu üles.
„Vähemalt kord aastas, enne jaanipäeva, on vaja kasvanud hein istikute ümbert maha trampida. Samuti tuleb kord aastas istikute ümbrus võsaniidukiga üle käia. Seda teha kindlasti neli-viis aastat, siis võib väikese vahe jätta,“ rääkis Reinart. „Vastasel juhul kuivab enamik taimi ära. Kõik noored kultuurid vajavad hooldamist, ilma selleta ei saa. Lihtsa vaevaga metsa kasvama saada pole mõtet loota.“
Mesilastalupidajast metsamajandajaks
Reinart on mitmekülgne mees. Ta on teinud Tartu Ülikoolis füüsikuna teadustööd ning töötanud lektorina. Lisaks on teda paelunud iidsed võitluskunstid, reisimine, mägimatkamine, fotograafia, filmitegemine ja tänapäevane infotehnoloogia. Meeleldi tutvustas ta oma reisidelt kogutud vulkaaniliste kivimite kogu. Mingil hetkel sai tiir ümber maailma tehtud ning nüüd keskendubki ta peamiselt metsateemadele.
Reinarti esimene plaan oli asutada hoopis mesindustalu. 80ndatel ja 90ndatel oli populaarne tegeleda mesilasmürgi kogumisega. Farmaatsiatehased kasutasid seda näiteks kreemides. „Üks asi on tootmine, teine turustamine – selle teise poolega tekkisid aga probleemid, kuigi sidemed olid mul lausa Prantsusmaaga,“ rääkis Reinart. Kokkuvõttes ei tulnud ärist välja suurt midagi.
Eestis levis 90ndatel nn kauboikaubandus, kus kunagi ei võinud kindel olla, kellele müüd, kes sulle raha annab või kas üldse annab. „Suvel oli võimalik toota 100–200 grammi mürki ehk kogused olid väikesed,“ sõnas Reinart. „Riigist välja viimiseks oli vaja sertifikaate, mida sai Riiast, kuid siiski ei tasunud äri ära selliselt, et oleks olnud motivatsiooni jätkata. Positiivse külje pealt sain kasumi eest osta ühe kasutatud veoauto.“
Füüsika ja metsandus tasakaalustavad üksteist
Küsimusele, kas ja kui palju sarnanevad füüsika ja metsandus, vastas Reinart, et mõnes mõttes on tegemist teineteisest kaugel olevate valdkondadega, kuid tema jaoks need tasakaalustavad üksteist. „Olen püüdnud ka metsale läheneda füüsiku pilguga. Nimelt termodünaamikas on mõiste entroopia, mis lihtsalt öelduna on korratuse mõõt,“ selgitas ta. „Suletud süsteemis entroopia kasvab, st kui süsteemi ei tule väljastpoolt energiat, siis seal korratus kasvab.“ Reinart võrdlebki seda metsaga.
„Kui me metsa ei majanda ega korrasta, siis metsast kasvab padrik,“ sõnas ta. „Suur osa metsadest, mis omal ajal eraomandisse tulid, olid sisuliselt majandamata: võssa kasvanud, täis tuulemurdu ehk siis padrikud – seal oli entroopia kasvanud.“
Praegu nimetatakse selliseid alasid reservaatideks ning neid on vaja, aga neid ei tohiks olla liiga palju. Majandamata metsas võib tõesti olla palju elurikkust: hulk putukaid, lindudel hea pesitseda. Teisalt on seal kahjuritele kasvamiseks väga head tingimused. Paljunedes jõuavad nad paratamatult majandatud metsa ning vähendavad meie metsade väärtust. Seetõttu tuleks Reinarti sõnul entroopiat aeg-ajalt vähendada.
Mets on suuresti emotsioonide saamiseks
Tulu kõrval on mets Reinartile ka emotsionaalselt oluline. Ta järgib põhimõtet, et teatud osa metsa tasub hoida sellisena, et ka teisel inimesel oleks seal hea käia: seenel, marjul, jalutamas, linnulaulu kuulamas. Muidugi on tarvis metsa vajadusel raiuda.
„Harvendusraie tegemise nõrgaks kohaks on see, et seda on vaja teha masinaga. Suurte masinatega oskamatult ümberkäimine võib kahjustada puid, mis võiks veel mitu aastakümmet sirguda.“ Reinart teeb harvendusraiet väga väikese ja kerge masinaga, mis pääseb puude vahel sõitma ega lõhu pinnast.
Omal kohal on ka uuendus- ehk lageraie. Peremees on seda teinud võimalikult vähe ning praeguseks on need alad uuesti metsastatud.
On suur hulk metsa, mis on raiekava järgi küps, ning sedamööda Reinart tasapisi ka toimetab. Tema eesmärk on iga mahavõetud puu asemele kaks-kolm uut istutada.
Teadmisi ja tuge on ta saanud Eesti Metsamajandajate Seltsilt. Reinart kinnitab, et seltsi olemasolu on väärtus. „Jääb vähemaks paberimajandust ning omapead nuputamist, see jätab väärtuslikku aega muude toimingute jaoks.“ Ta on neilt abi saanud näiteks istutamis- ja hooldustoetuste taotlemisel ning istikute hankimisel.
Küsimusele, millised on tulevikuplaanid, vastab Reinart, et tulevik tuleb igal juhul – tulemata ta ei jää. Ta plaanib metsamajandamisega jätkata, et lapselapsedki saaksid nii rõõmu, kuid mis seal salata – ka tulu.
Last modified: 20. dets. 2024
