Selle jahihooaja küttimise ülevaatest selgub, et metskitse ja põdra suurem küttimine polnud vajalik ning nende langenud arvukus tekitab jahimeestele muret. Uuel hooajal tuleks osas piirkondades küttimismaht hoida samal tasemel ja teatud juhtudel seda isegi langetada.

PRIIT VAHTRAMÄE
Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liige

Põtrade küttimise kokkuvõte

Lõppenud põdrajahihooajal kütiti kokku 4037 põtra, mis on 524 isendit vähem kui 2022. aastal.

Jahihooajal jäi minimaalsest soovitusest küttimata 164 isendit, et hoida üldarvukust mõõdukal tasemel. Märtsi teises pooles esitavad jahipiirkonnad statistilised aruanded, kus hindavad suurulukite arvukust ja selle tulemusena langeb jahimeeste hinnangul arvukus juba 7000–7200 põdrani.

Põhjuseid, miks üldarvukuse säilitamiseks soovitatud mahud jäävad mitu aastat täitmata, aga arvukus langeb, võib olla mitmeid. Meie hinnangul on peamine murekoht küttimine üle juurdekasvu ja struktuuri mittejälgimine. Eriti oluline on pullide üleküttimine, mille tagajärjel langeb ka juurdekasv. Järjest rohkem on aga märke, et tegelik arvukus jääb jahimeeste hinnangu ja Keskkonnaagentuuri hinnangu vahele.

Ülevaade maakondade limiidi täitmise lõikes näitas, et kõige raskemas olukorras olid Valgamaa ja Harjumaa, kus täideti küttimismahust ainult 89 protsenti. Maht jäi statistiliselt täitmata rohkem kui pooltes maakondades, mis viitab liiga suurele küttimiskohustusele.

Kokkuvõttes oli raskem ning keerulisem hooaeg kui 2022. aastal. Edaspidi tuleb teha kõik selleks, et hoida veel allesjäänud populatsiooni terve ja tugevana ning küttida mitte rohkem, kui juurdekasv lubab. Selleks aga peaksime küttimissoove vähendama lähtudes konkreetsetest elupaikadest, et tagada struktuurne küttimine. Eesti lõikes tuleks mahte vähendada keskmiselt viiendiku võrra, kuid konkreetsete piirkondade puhul just sealseid eripärasid arvestades. Kui kokkulepitud limiite juba varem ei täidetud, võib vähendamise protsent olla suurem. Vähendamise põhjuseks on selgelt vähenenud vasikate arv. Küttides rohkem kui vasikaid sünnib, läheb arvukus veel enam langusesse. Arvukust aga tuleks säilitada.

Uuel hooajal peaksime tuginema Keskkonnaagentuuri analüüsis toodud soovitustele. Selles tõdeti, et põdra küttimismahtu tasuks võrreldes eelmise jahihooajaga suurendada eeskätt nendes jahipiirkondades, kus põdra asustustihedus ja/või nende tekitatud kahjud on jätkuvalt kõrged. Piirkondades, kus asustustihedus on madal ja kahjud puuduvad või esinevad vaid väga lokaalselt, võiks hoida küttimismahud eelmise aasta tasemel ja vajadusel neid ka langetada.

Kahjuks on jahindusnõukogude otsused jahimeestele kohustuseks, kui just jahindusnõukogu ei ole otsusesse sisse kirjutanud mingit laveerimisvõimalust, näiteks +/- protsenti. Jahimehed tunnevad hirmu, et jahindusnõukogu töökorras on kirjas, et kui jahimehed limiite ei täida, siis võidakse neilt jahipiirkonna kasutusõiguse luba ära võtta ja iga täitmata limiidi kohta jääb märk maha.

Ülevaade metskitsede küttimisest

Jahise andmete põhjal on jaanuari lõpu seisuga Eestis kütitud kokku 10 089 metskitse. Kuna Jahises on 277 jahipiirkonna andmed ehk 86,5 protsenti kõigist riigi jahipiirkondadest, siis lisades sellele ülejäänud 13,5 protsendi piirkondade andmed, võis kokku olla kütitud ligi 11 500 metskitse ehk 72 protsenti kokkulepitud küttimismahust.

Metskitsede küttimine ja hooaeg lõppes 31. jaanuaril. Milline saab olema lõplik küttimine, selgub hiljem Keskkonnaagentuuri analüüsist seirearuandes 2024.

Nelja maakonna – Tartumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa – andmed on kõigi jahipiirkondade kohta olemas. Kõige tagasihoidlikumalt on kütitud Läänemaal, Võrumaal, Valgamaal, Raplamaal ja Harjumaal. Kõige kõrgem täitmise protsent ja ka koguseline küttimine oli Saaremaal, hästi täitsid mahtu ka Hiiumaa ja Pärnumaa jahimehed.

Küttimisega kukkusime 2016. aasta tasemele (11 000 isendit). Metskitse kõrgem küttimine ei olnud ka vajalik, sest ilvese arvukus on tõusnud ja nende söögivajadus suurenenud.

Eesti Jahimeeste Selts tegi selles osas ka pöördumise keskkonnaametile ja nemad saatsid jahindusnõukogudele soovituse mitte sundida jahiseltse küttimismahte täitma, vaid arvestama ka ilvese toitumisvajadusega. Seda enam, et metsakahjustusi metskitsed ei tekita, mida kinnitab ka RMK eelmise aasta kahjude ülevaade.

Ülevaade metssigade küttimisest

Keskkonnaagentuur soovitas 2023/2024. aastal küttida 15 750 metssiga, kuid jahindusnõukogudes lepiti kokku 12 864 isendi küttimises. 22.12.2023 kehtestas keskkonnaamet aga oma käskkirjaga kohustuseks 15 034 metssea küttimise.

Veebruari alguse seisuga oli Jahise andmetel kütitud 10 575 isendit, mis moodustab 70 protsenti kehtestatud mahust, ja liites juurde puuduolevad jahipiirkonnad, saame küttimismahu täitmiseks umbes 80 protsenti ehk 12 000 metssiga. 

Jahihooaeg lõppes 29. veebruaril ning jahiseltsid pingutasid kõvasti, et küttimismaht täita.

Põhjuseid, miks küttimismahte ei täidetud sajaprotsendiliselt, on mitmeid. Üks on kindlasti Põlvamaal ja Võrumaal leviv sigade Aafrika katk ja teiseks võib olla asi hinnangulises juurdekasvuprotsendis, mida tuleb pärast jahihooaega korrigeerida.

Punahirve küttimise ülevaade

Jahindusnõukogudes lepiti kokku 3385 punahirve küttimises, mis jäi natuke alla Keskkonnaagentuuri soovitusele (3528 isendit). See erinevus on aga tühine, sest enamikus maakondades võib hirve küttida limiidivabalt ja mahte ei kehtestatud, kuna need olid liiga väikesed ja maakonnas püsipopulatsiooni pole.

Valdav enamik hirvi kütitakse meie saartel ja nii on kohustus küttida Saaremaal 2304 isendit ja Hiiumaal 593 isendit.

Saaremaal oli küttimismaht täidetud 106-protsendiliselt. Hiiumaal on samuti valdav osa mahust täidetud. Aktiivsemalt küttisid ka Lääne-Virumaa ja Viljandimaa jahimehed, kuid teiste maakondade küttimismaht oli oluliselt väiksem. Kui aga arvuliselt kokku võtta, siis on küttimismaht Eestis täidetud juba sajaprotsendiliselt, kokku 3403 isendit. 

Last modified: 27. sept. 2024