Kristina Traks

Hoolsal metsaomanikul peaksid järgmise hooaja istutustööde ettevalmistustööd metsas olema praeguseks tehtud ja käsil paberitöö ehk istikute tellimine. Hiljaks ei maksa sellega jääda, sest nii mõnelgi kevadel on hilised ärkajad taimedest ilma jäänud.

Keskühistu Eramets ostab metsataimi ühishankega, mis on piirkondlike metsaühistute abistamiseks loodud koostöövorm. „Mõte on selles, et ühiselt tellides saab taimekasvatajatega sõlmida paremaid kokkuleppeid, korraldada logistikat sujuvamalt ja tekitada efekti, et kõik omanikud ühistutes saavad oma taimed õigeaegselt kätte,” selgitab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe. Taimi hangitakse niimoodi enam kui 15 piirkondlikule metsaühistule ning hanget tehakse kaks korda aastas: kevadise ja sügisese istutamishooaja jaoks.

Põllumäe sõnul teeb keskühistu taimede hankel koostööd ligi 20 taimlaga erinevates Eesti piirkondades. „Meile on väga oluline, et saaksime ühtlase kvaliteediga istikud ja et meie tingimused saaksid täpselt täidetud.” Vajadusel ostetakse taimi aga ka välismaalt – näiteks on ostetud Eesti päritolu avajuurseid kuuseistikuid ja kaheaastaseid sangleppasid.

Eestis sündinud, välismaal lasteaias käinud

Eesti metsadesse jõuab ka taimi, mis on lapsepõlves piltlikult öeldes reisil käinud. Nimelt kasvatatud Eesti seemnest Saksamaal. Selliselt kasvatab metsataimi Systemseparation Ltd.

Ettevõtte juht Tanel Vaasma selgitab: „Kõikide ettevõtte poolt Eestisse toodud taimede (kuusk, mänd, kask, sanglepp) seemned on soetatud RMKst, kes peab riiklikku seemnevaru. Edasi liiguvad seemned meie hea koostööpartneri juurde Põhja-Saksamaale, kust ostame taimekasvatusteenust. Igale taimetüübile on selles pika ajalooga taimlas vajalikud kasvu-, vanuse- ja kvaliteediparameetrid. Kolme aasta pärast reisivad taimed tagasi Eestisse ja alustavad kasvu siin. Nad on käinud noores eas välismaa õhku hingamas, kuid on sisult ikka puhtalt Eesti taimed ja Eesti geneetika.”

Vaasma ütleb, et taimla mastaabid, automatiseerituse aste ning pikaaegne kogemus tagavad taime mõistliku omahinna ja toodangu stabiilsuse – pakutav kaup peab olema aasta-aastalt sama kvaliteediga. „Pehmem kliima ja sellest tulenev pikem vegetatsiooniperiood lisab tubli panuse. Piltlikult öeldes saab sealmail kolmeaastase kuusetaime kätte parameetrites, mille tarvis Eestis kulub neli kasvuaastat,” lisab ta.

Huvi kase vastu kasvab

Eesti metsadesse istutatakse aina enam kaske ja mändi, kuuse osakaal tasapisi väheneb. Priit Põllumäe sõnul on eriti tunda kase nõudluse kasv – möödunud kevadel osteti sisse Saksamaal kasvanud Eesti kase taimi, sest kohapealsetel kasvatajatel ei olnud neid piisavalt pakkuda. „Kasekasvatajaid kimbutasid kevadel taimedele liiga teinud hiliskülmad ja talvel tegid ka hiired paksu lumekatte all istikute kallal pahandust,” selgitab Põllumäe.

Kuuse osas on metsakasvatajad tema sõnul aga hellaks tehtud. „Üraskiküsimus on väga aktuaalne, tormid räsivad kuusikuid, juurepess levib. Viimase kahe-kolme aasta jooksul eelistatakse rohkem kaske, kuid muidugi ei ole kadunud ka nõudlus kuuse järele. Tähelepanuväärne on, et osakaalult oli kevadises hankes kaseistikuid kõige enam – varem ei ole see nii olnud,“ räägib Põllumäe. „Ka mändi on hakatud rohkem istutama ja seda ilmselt seoses ulukite arvu stabiliseerumisega. Mõne aasta eest oli palju põtra ning männi kasvatamine seetõttu keeruline.”

Lisaks traditsioonilistele kuusk-mänd-kask puuliikidele ostetakse ühishankega ka vähemlevinud metsataimi. Hankest neli protsenti kvalifitseerub „muudeks liikideks”, näiteks hübriidhaab, sanglepp, aga sel aastal ka üle 2300 punase tamme taime.

Istutada kevadel või sügisel?

Selle teema üle arutlevad metsakasvatajad sageli ning võib öelda, et mõlemal ajal on oma eelised ja puudused. „Vana harjumus on, et metsa istutakse ikkagi kevadel, kuid ma tean juba küllalt palju neid, kes jätavad okaspuude istutamise sügise peale. Oleme ka ühistus teinud teavitustööd, et juhtida tähelepanu just sügisese istutamishooaja eelistele – sügisel võivad istutamistulemused olla isegi paremad kui kevadel, samuti on töid parem hajutada,” sõnab Põllumäe.

Sügisel istutatavate taimede osakaal on seitse-kaheksa protsenti kõigist istikutest. Muidugi on aastad erinevad, kuid näiteks ka tänavuse pika, piisavalt niiske ja sooja sügise põhjal võib öelda, et see oli istutamiseks hea aeg. „Kui sügisesed öökülmad viibivad ja taim jõuab enne neid kenasti juurduda, siis saab ta kevadel hooga kasvama hakata. Suur vahe on ka selles, kas istutada paljasjuurset või potitaime. Olen ka kuulnud, et sügisel istutades peab hoolsam olema mulla tihendamisel taime ümber, sest külmakergitusega võib see maast üles kerkida ja selle tõttu mitte kasvama minna.”

Kuidas ühistu kaudu taimi osta?

Kui on plaan metsauuenduseks ja soov ühishanke raames taimi tellida, siis soovitab Põllumäe pöörduda oma koduühistu poole. Sealt saab info, millal ja kuidas on vaja tellimus esitada. Just praegu ongi õige aeg kevadeks taimi tellida. Põllumäe sõnul püütakse tellimist lahti hoida võimalikult kaua, kuid mõnikord võivad teatud tüüpi taimed otsa saada.

„Enamlevinud taimi – kuuske, kaske, mändi – on küll saanud osta ka veel märtsis, kuid üldiselt kehtib hanke kokkupanemisel ikka põhimõte, et mida varem saame info soovitavast kogusest, seda lihtsam on asju planeerida,” sõnab ta. „Minu soe soovitus on osta taimi metsaühistu kaudu, sest me saame garanteerida taimede kvaliteedi. On päris suur vahe, kas osta neid kuskilt ise või läbi ühistu. Ka meie oleme saanud pakkumisi, kus pakutakse alla omahinna ebakvaliteetseid taimi. Taimi ostes peab olema tähelepanelik ja jälgima, et mulda saaks ilus kvaliteetne taim. Taimega peab tulema kaasa päritolu tõendav tunnistus.”

Põllumäe julgustab oma piirkondliku metsaühistu teadmisi ära kasutama. Kindlasti tasuks nõu küsida siis, kui ei tunne end metsateemades kindlalt. „Metsaühistu on metsaomanikule nagu perearstikeskus – siit saab kõik vastused metsamajandamist puudutavatele küsimustele,” lisab ta.  

Mõni sõna toetustest

Põllumäe kiidab metsauuendamise toetust, mida saab taotleda ühistute kaudu erinevate tegevuste (näiteks maapinna ettevalmistus, taimede soetamine ja istutamine) jaoks kaks korda aastas tähtajaga juulis ja detsembris. „See toetusmeede töötab väga hästi ja on aasta-aastalt populaarsem. Näeme selle toetusmeetme vilju paljudes erametsades, sest metsaomanike teadlikkus metsauuendamisest on hüppeliselt kasvanud. Tänapäeva erametsaomanik teab, et ilus kuuseriisikamets ei kasva niisama iseenesest, vaid see tuleb istutada,” toob Põllumäe näite.

Metsauuendamise toetuse tänavuse esimese vooru abil rajati uus metsapõlv 2695 hektarile ning erametsadesse istutati enam kui 4,6 mln uut puud. Toetuse teise vooru kokkuvõtteid saab teha käesoleva aasta lõpus. 

Artikkel ilmus õppelehes Sinu Mets nr 70. Loe teisi õppelehe lugusid SIIT.

Last modified: 27. sept. 2024