Arpo Kullerkupp, Eesti Erametsaliidu juhatuse nõunik
Metsasektorit järjepidevalt demagoogias süüdistavad loodusaktivistid ei jää ühiskondliku arvamuse kujundamises kuigivõrd tagasihoidlikumaks. Kui teaduse usku metsasektor suudab oma väiteid ka faktipõhiselt tõendada, siis teine pool viskab õhku loosungeid, mida lahti seletama ei vaevuta ja millel tõega tihtilugu palju pistmist pole. Mati Sepa arvamuslugu „Keskkonnaminister langes metsatööstuse lobitöö ohvriks“ on sihipärase ja ebaausa mõjutamise musternäide.
„RMK valduses oli 2021. aastal 1 048 329 ha metsamaad ja sellest kaitsealade all 409 896 ha, majandusmetsa alla jäi 638 896 ha. Kui võtta aluseks, et kõigest 23 protsenti on raieküps, siis saame pindalaks 146 839 ha, kus oleks majandusmetsas lageraie lubatud. RMK raiub aastas lagedaks ca 11 200 ha ja kui raiuda sellises tempos järgmised 13 aastat, oleks see mets kõik lagedaks raiutud,“ kirjutab Sepp.
Jätame RMK kõrvale ja vaatame tervikpilti. Aastaraamatu Mets 2019 järgi on majandatava metsamaa pindalast Eestis raieküpset metsa erametsas ja riigimetsas kokku 511 500 ha, valmivat metsa 234 800 ha ja keskealist metsa 678 000 ha.
Isegi kui teoreetiliselt kogu küps mets maha raiuda kümne aasta jooksul, saab praegune valmiv mets sama perioodi jooksul küpseks ning sellele järgnevatel aastakümnetel ka praegune keskealine mets. Metsanduseksperdiks tituleeritud Sepp võiks ometi teada, et mets on bioloogiline vara ja läbib oma eluringis erinevad kasvuetapid ning metsa otsa saamisega hirmutamine ei ole kohane.
Infosõda metsade kohe-kohe lõppemise ümber on keerelnud viimased kümme aastat, saades alguse kunagisest riigikontrolli auditist, kus väideti, et 20-30 aastaga saavad metsad otsa. Pärast seda jätkati raiumist tugevamas tempos ning sellest hoolimata on meil täna läbi aegade kõige suurem metsapindala ja -tagavara, sealjuures on enim suurenenud kuusetagavara[1], mille kadumist esimesena ennustati.
„Metsatööstust ootab lähitulevikus ees läbi aegade suurim kvaliteetpuidu nappus, kuna lihtsalt pole enam metsa, mida lageraiuda,“ jätkab Sepp.
Eesti metsades on kvaliteetpuidu osakaal järjepidevalt tõusnud tänu teadlikumatele otsustele, mida oleme teinud. Ometi võib puidu nappus tõesti probleemiks saada, ainult et raiuda ei saa mitte sellepärast, et mets oleks otsa saanud vaid seetõttu, et ilma igasuguste kaalukate põhjenduste ja mõjuhinnanguteta seatakse metsade majandamisele üle öö piiranguid nagu näiteks juhtus mõni kuu tagasi Natura 2000 aladel enam kui 50 000 hektari metsamaaga, mille riik rekvireeris 36 kuuks.
Kui metsamaa ja metsa majandamine oli varem tulu mõttes kui pika vaatega kasvuaktsia, mis vaikselt aga järjekindlalt ajas järk-järgult suurenes, siis täna on mets krüptovara, mis ühe Elon Muski säutsu peale võib kogu oma väärtuse kaotada. Ainult et meil on säutsujaks Keskkonnaameti ametnikud, mitte Musk.
Erametsaomanik ei saa omale sellist ebakindlust lubada ja perspektiiv end omanikuna näha kaob, pealegi kes tahaks käia ringi kurjategija sildiga otsa ees, mille on sinna tembeldanud isehakanud metsaeksperdid.
„Nad on investeerinud väga suuri summasid metsatööstusesse ja see raha peab enne lõppu ruttu tagasi tulema. Metsatööstus kindlasti teab, et metsatööstuse suur laev on uppumas ja kiirelt.“
Vastupidiselt Mati Sepa arvamusele ei tehta suurinvesteeringuid ükskõik millises tööstusharus – kaasa arvatud metsanduses – eesmärgiga enne kohe saabuvat lõppu kiirelt tulu teenida. Majandusteaduses õpetatakse, et selline käitumine on pigem spekuleerimine kui investeerimine. Suurinvesteeringute tasuvusaeg ulatub kümnetesse aastatesse, mistõttu on tööstus esimesena huvitatud, et kohaliku tooraine kättesaadavus oleks stabiilne pikema ajaperioodi jooksul.
Rääkimata erametsaomanikust, kelle investeerigu tasuvuse pikkuseks on terve metsa eluringi ehk 50-80 aastat.
„Keegi pidi lohistama ka majasiseselt selles suunas, et minister alluks metsatööstuse lobitööle ja suurendaks raiemahtusid metsade osas, mis on otsakorrale jõudmas.“
Sepp jätab teadlikult mainimata fakti, et keskkonnaministri otsusega raiemaht riigimetsas mitte ei suurene vaid väheneb varem kokku lepitud mahus ehk 4%. Nii oli planeeritud enne eelmise keskkonnaminister Tõnis Mölderi viimase tööpäeva õhtu populistlikku soolot.
„Keskkonnaminister oleks pidanud eelduste kohaselt olema sedavõrd kõrgelt haritud inimene, et saab aru, et miskit siin ei klapi, või siis vähemalt olema suuteline nõu küsima looduskaitsjatelt, kuna meil puuduvad ärilised huvid ja oleme seetõttu ka märkimisväärselt usaldusväärsem partner.“
Usaldusväärselt partnerilt tavaliselt eeldatakse, et ta suudab oma seisukohti ka argumenteerivalt ja faktidele tuginedes põhjendada, mitte ei väljenda oma arvamust emotsionaalsete pursetega, millena paar päeva tagasi üks aktivist metsasõdalaste grupis oma vihast kirja RMK metsaülem Agu Palole suurejooneliselt presenteeris.
Mõned üksikud väljavõtted viimaste päevade metsaaktivistise jutulõimedest: „Ja minu üleskutsed minna metsa naelu puudesse taguma kaovad pidevalt ära“; „Miks ei võiks mõni hea inimene või grupeering sellistele atentaate teha? Palun Jumal, miks?“; „Kui ma peaksin selle röhitseva ja peeretava üraskiga ühes ja samas äriklassis lendama, ma nõuan lennufirmalt piletiraha tagasi“.
Usaldusväärsem, tõepoolest.
- Lugu ilmus esmakordselt 1. juunil ajalehes Postimees.
[1]Mets 2010 ja Mets 2019 aastaraamatute andmed.
eramets looduskaitse metsaomanik
Last modified: 27. sept. 2024
